:format(webp)/nginx/o/2018/06/28/7925186t1h5a57.jpg)
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktrissi Kristina Kallase sõnul ei ole Eesti riik piisavalt rikas, et koolitada korraga välja õpetajaid eesti koolide ja vene koolide jaoks.
Kristina Kallas: Eesti riik ei ole nii rikas, et pidada üleval kahte paralleelset haridussüsteemi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses Kuku Raadio saates Vahetund Postimehega arutleti üleeile Postimehes ilmunud eesti-vene liitgümnaasiumide uuringu üle. Saates osalesid haridus- ja lõimumisvaldkonna ekspert ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktriss Kristina Kallas ning venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina.
Kuigi liitgümnaasiumide uuringutulemused olid valdavalt positiivsed, ilmnes ka mitmeid murekohti. Peamiselt on raskusteks vene emakeelega õpilaste kohanemine eestikeelses õppes ning pädevate eesti keele õpetajate puudus.
Vene emakeelega õpilaste kohanemine
«Kohanemine ei ole ainult keeleline,» kirjeldas Kallas vene õpilaste esimest aastat eestikeelses õppes. Direktriss lisas, et nad peavad kohanema ka Eesti koolide õpetajatega ja nende õpetamise metoodikaga.
«Tõenäoliselt vene emakeelega õpilased tunnevad, et neil on kaks korda raskem koorem seljas, sest riigieksami tulemusi oodatakse neilt samasuguseid kui eesti emakeelega õpilastelt,» sõnas Kallas.
Õpetajate puudus
Kallas rääkis, et Tartu Ülikooli Narva kolledžis on probleeme eesti keele, sealhulgas keelekümblusklasside õpetajate kohtade täituvusega.
«Meile ei tule eesti keele õpetajateks õppima eestlased, vaid vene emakeelt kõnelevad tudengid,» ütles Kallas. Ta lisas, et nii õpetajatel kui ka tudengitel on tõsine raskus kolme või viie aastaga oma eesti keele oskusega sellisele tasandile jõuda, et nad suudaksid omakorda kedagi teist õpetada.
Direktriss tõdes, et ka liitgümnaasiumis töötavatel õpetajatel on väga raske, sest nad ei ole saanud mingit juhendit, kuidas kakskeelsed koolid toimima peaksid ja igale probleemile on tulnud ise lahendused leida.
Soov on, aga võimalusi pole
Kallase sõnul näitavad integratsioonimonitooringu uuringud, et eesti venelased ei soovi ükskeelset kooliharidust, vaid toetavad kas kakskeelset õpet, keelekümblust või eestikeelset kooli, kus on eraldi vene keele ja kirjanduse süvaõpe. «Venekeelset põhiharidust toetas alla kümne protsendi venekeelsetest vastanutest,» lisas direktriss.
Venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina sõnul peaks ükskeelsele haridusele üleminek olema loomulik, kuid hetkel tundub see sunnitud sammuna. Lisaks sellele tõi Lagašina välja, et näiteks Lasnamäel ei olegi piisavalt keelekümblusklasse.
«Omavahel vanemad räägivad sellest, et kuhu sa oma poja paned,» ütles Lagašina. «Negatiivset suhtumist küll ei ole – kõik tahavad, et nende lapsed oleksid vähemalt kakskeelsed,» lisas Lagašina.
Vene emakeelega õpilastel ja nende vanematel on Kallase sõnul negatiivne hoiak pigem 60-40 õppe suhtes, mis kujutab endast 60% ulatuses ühes keeles ja 40% ulatuses teises keeles õppimist. Ta selgitas, et eesti keele õpe ei ole venekeelsetes põhikoolides hetkel piisavalt jõudsasti edasi läinud, mistõttu põhikool ei valmista õpilasi ette 60% ulatuses eesti keeles õppima.
Kahe paralleelse süsteemi ülalhoidmine liiga kallis
«Eesti riik tegelikult ei ole nii rikas, et pidada üleval kahte paralleelset haridussüsteemi – et ta koolitab õpetajaid eesti koolide jaoks ja siis ta koolitab eraldi õpetajaid venekeelsete koolide jaoks. Ma leian, et koolisüsteemid tuleb kokku panna,» sõnas Kallas. Ta lisas, et vene emakeelega lapsed peavad siiski saama mingis ulatuses oma emakeelset õpet.
«Praegu me hoiame paralleelselt kahte koolivõrku üleval ja koolitame kahe paralleelse koolivõrgu jaoks õpetajaid,» ütles Kallas, lisades, et koolivõrgustiku kokkutõmbamine lahendaks osad õpetajate puudusega seotud probleemid.
Kallase sõnul on mõnedes vene õppekeelega põhikoolides väga vähe õpilasi alles ja neid koole hoitakse ikka avatuna, samal ajal kui sealsed lapsed saaks panna eesti õppekeelega kooli, kus neil on eraldi teatud suund, kus nad saavad emakeeles õppida.
«Ei saa ühe vitsaga lüüa kõiki koole, kirjutada seadusesse sisse, milline see ühtne mudel üle Eesti olema peab,» ütles Kallas. Tema sõnul peaks kakskeelse süsteemi loomisel arvesse võtma kogukondade eripärasid ja mudeli sobivust hindama lapsevanemad ja kogukonnaliikmed.
Kakskeelselt haridussüsteemilt ükskeelsele liikumine võtaks Kallase hinnangul vähemalt kümme aastat.
Kuula saadet Vahetund Postimehega siit: