/nginx/o/2018/06/27/7924705t1h4ca6.jpg)
Kui Uppsala Ülikool plaanib ametlikku vabandust, siis kursuse korraldanud abiprofessor nimetab tudengite propagandasüüdistusi hoopis jaburuseks.
Kui Uppsala Ülikool plaanib ametlikku vabandust, siis kursuse korraldanud abiprofessor nimetab tudengite propagandasüüdistusi hoopis jaburuseks.
«Jah, me organiseerisime hiljuti siin Uppsalas suveülikooli, mis kujunes teistsuguseks, kui me lootsime,» sõnas ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute instituudi juht Claes Levinsson Postimehele ja lisas, et instituut võtab juhtunut tõsiselt ja on alustanud juurdlust.
«Meil polnud eelnevaid teadmisi kutsutud esineja kohta ja polnud põhjust ka uskuda, et ülikooli korraldaja vormib suveülikoolist Assadit ja Venemaa poliitikat pooldava sündmuse,» nentis Levinsson.
Instituudi direktor tunnistas, et akadeemilisi standardeid ei järgitud ja sellel on tagajärjed.
Ta nõustus tudengitega, et Vanessa Beeley on tugevasti selles suunas kallutatud. «See oli meile suur üllatus siin Uppsalas, aga samuti teistele koordinaatoritele Eesti, Läti ja Leedu ülikoolidest,» ütles Levinsson.
Instituudi direktor tunnistas, et akadeemilisi standardeid ei järgitud ja sellel on tagajärjed. «Me koostame oma partneritele ametlikku vabandust ning peame praegu tõsiseid vestlusi inimesega, kes Uppsala üikooli poolt kursuse korraldas,» sõnas Levinsson.
Uudis on jõudnud ka kohaliku Rootsi väljaande külgedele. «Bashar al-Assadi režiimi toetav lektor toob kriitikat Uppsala Ülikooli pihta. Ülikool on sunnitud avalikult vabandust paluma,» kirjutas Uppsala ajaleht esmaspäeval.
Sõjaajakirjandusele keskendunud suveülikooli põhiorganisaator, Venemaa ja Euraasia uuringute instituudi abiprofessor Gregory Simons aga põhjust vabanduse palumiseks ei näe. Kremlile propaganda tegemist peab ta naeruväärseks ja Beeley kutsumist põhjendatuks. «Ta kannab alternatiivset vaadet peavoolu kõrval. Ta on sõjaajakirjanik ja Süüria sõja pealtnägija,» selgitas ta.
«Suveülikool ei ole domineeriva lääne diskursuse kõnetoru, vaid peaks pakkuma ka teisi seisukohti, mis on olemas, aga marginaliseeritud,» kaitses Simons Beeleyd. Ta lisas, et naise arvamusega ei pea nõustuma, kuid selle kuulamine olevat kasulik. Ka teadsid Simonsi sõnul kõik ette, et Vanessa Beeley suveülikoolis esineb.
Tartu Ülikooli tudengitega Uppsalas käinud teleajakirjanduse õppejõud Brit Laak leiab, et Simons eirab tahtlikult või ei mõista konflikti tuuma.
«Beeley esitlus vajanuks vastuesitlust kelleltki, kes arvab teisiti, näiteks vaatab Venemaa tegevust ja meediat äärmiselt kriitiliselt. Beeley esitlus ja olematu aeg diskussiooniks ja küsimusteks jättis mulje, justkui poleks seal midagi, milles kahelda,» selgitas Laak. Kui tudengid püüdsid küsimusi esitada, ründas Beeley Laagi sõnul neid.
«Mul ei tuleks pähegi üliõpilase peale karjuda või teda alavääristada kui «lihtsalt tudengit» või «jõmpsikat» (brat – ingl k), kui ta arutleb kaasa ja julgeb kriitiliselt küsida,» põhjendas Laak, kelle sõnul oodati peakorraldajalt moderaatori rolli, ent diskussiooni ei tekkinudki.
Laagi sõnul saatsid Tartu Ülikooli, Vilniuse Ülikooli ja Estonian Business Schooli esindajad ametliku murenoodi Uppsala Ülikoolile.
«Seda, kuidas juhtunu mõjutab Tartu Ülikooli ja Uppsala Ülikooli omavahelist koostööd, on veel vara öelda,» sõnas Laak. «Kindel on see, et nii ränkade akadeemiliste tavade rikkumise järel TÜ ühiskonnateaduste instituut Greg Simonsiga enam koostööd ei tee,» lisas Tartu Ülikooli õppejõud.
End vabakutseliseks ajakirjanikuks nimetav blogija Vanessa Beeley ütles Postimehele, et tema ettekande eesmärk oli «ausalt vastanduda domineerivale peavoolumeedia narratiivile Süüria konfliktist, toetudes isiklikule kogemusele. Naine külastas Süüriat 2016. aasta suvel, kui ta veetis aega ka president Bashar al-Assadiga. Sellest kohtumisest pani ta suhtlusmeediasse foto, mille pealkirjaks «Uhkeim moment».
Beeley ütles, et paljud suveülikooli tudengid said tema eesmärgist aru ja olid talle selle eest koguni tänulikud.
«Fakt, et vähemus minu öeldut propagandana tõlgendas, viitab suutmatusele hinnata neid fakte, mis ei lähe kokku kujundatud geopoliitilise narratiiviga,» heitis Beeley Eesti noortele ette. Tema hinnangul on lääne meedia tekstid kooskõlas riiklike välispoliitikatega ning Süürias toimuvat kajastatakse seetõttu vigaselt.
Laak selgitas, et kõikidest suveülikoolis osalenud tudengitest olid Tartu Ülikooli omad ainsad, kes õppisid ajakirjandust, mistõttu tekkis neile suurem surve. Eestlased väljendasid sel põhjusel ka oma rahulolematust häälekamalt. «Nad pidid diskussioone vedama, rühmakaaslasi aitama, analüüsima ja selgitama.»
Suveülikooli rahastatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplusi raames. Õppejõud koostavad ka rahastajale aruannet toimunust.
Vanessa Beeley (54)
Briti blogija, kes nimetab end vabakutseliseks ajakirjanikuks
Ta on keskendunud Süüria konfliktile, ent alustas blogimist Palestiina külastamisega.
2015. aastast kirjutab ta Süüria konfliktist, võttes sageli Bashar al-Assadi poole.
Pärast 2016. aastat, kui ta külastas Süüriat ja al-Assadi USA organisatsiooni U.S. Peace Council liikmena, on teda kutsutud Süüria sõja teemadel arutlema ka Moskvasse.
Objektiivsuses kahtlejatele on naine öelnud, et teda ei toeta ei Putin ega Assad. «Seda pole kunagi tõestatud ega saagi tõestada.»
Beeley on selge lääne meedia kriitik, kellest on kirjutanud näiteks The Guardian.
Postimehele tutvustas Beeley end kui Suurbritannia ajakirjanikku, kes on veetnud omajagu aega lähis-idas- Egiptuses, Palestiinas ja Süürias.
Ta on enda sõnul esinenud palju Genfis ja rääkinud ÜRO-le Jeemeni ja Süüria konfliktist. Lisaks tõi Beeley välja, et oli mullu üks Martha Gellhorni-nimelise ajakirjandusauhinna nominente.
Koostöö Uppsala Ülikooliga oli naisel esimene.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)