Kaja Kallas: kompromissita rändepoliitikas satub ohtu Schengeni viisaruum

Vahemerelt päästetud migrandid. Foto: Libyan coast guard / AP/Scanpix

Senine Euroopa rändepoliitika ei ole ennast õigustanud ning kriisile on tarvis leida riikidevaheline ühtne lahendus, leiavad Eesti poliitikud. Ehkki neil puudub praegu nägemus, milliseid konkreetseid samme tuleks Eestil selles küsimuses ette võtta, ollakse varmad olukorda kaardistama. 

Pühapäeval ütlesid Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid, et on valmis rändevastastest ELi liikmesmaadest mööda minema ja sõlmima riikidega eraldi kokkuleppeid, et reageerida migrantide tulvale.  

Reformierakonna esimees Kaja Kallas toonitas, et rändekriisi lahenduse leidmiseks on vaja kõigil liikmesriikidel koostööd teha ning leida kõigile meelepärane tulem. «Seetõttu on ülioluline, et antaks sel nädalal kohtuvale Euroopa Ülemkogule ruumi kompromissi sõlmimiseks,» lisas ta. 

Üle-euroopalise kompromissi leidmine on Kallase puhul oluline ka kõigile liikmesriikidele, sest vastupidisel juhul võib ohtu sattuda inimeste vaba liikumine Schengeni ruumis. 

Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul on Saksamaa ja Prantsusmaa mure seoses ühise lahenduse leidmisega on igati mõistetav, sest nad on Euroopa Liidus suurimateks rände sihtriikideks. Minister lisas, et kahe- või kolmepoolsete lepete küsimus on seotud eeskätt Saksamaa poliitilise huviga vähendada nn teiseseid liikumisi ELi sees. «Tegemist on kahe suveräänse riigi omavahelise menetluse kiirendamise kokkuleppega. Lepingud liikmesriikide vahel üksikasjades on tavapärane. Praegu kehtiv Dublini määrus iseenesest kahe- ja kolmepoolsete kokkulepete sõlmimist ka võimaldab,» rääkis Anvelt. 

«Euroopa suurriikidel peab olema kannatust otsida ühisosa, mitte otsustada teiste eest, mis on õige,» leidis Vabaerakonna esimees ja riigikogu liige Andres Herkel.

«Juhul, kui osad riigid tahavad hakata esmast sisserännet Euroopa Liitu reguleerima eraldi liikmesriikide kahepoolsete kokkulepetega, siis see oleks ohtlik,» kommenteeris Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. «ELi üks aluspõhimõte on vaba inimeste liikumine ning praktika on kinnitanud, et ei suudeta immigrantide liikumist piirata ja suunata. Sellised kahepoolsed kokkulepped on enesepettus ja karuteene Euroopa Liidu ühtsusele,» lisas ta. Samas sõnas Seeder, et rändeküsimuses tuleb otsida kõigile liikmesriikidele vastuvõetavat konsensust.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison nimetas Saksamaa ja Prantsusmaa väidet kahepalgeliseks ning lisas, et see tõestab, et ELi liikmesriigid ei ole kunagi võrdsed olnud. «Kui küsimuseks oleks näiteks mõne liikmesriigi kahepoolsed kokkulepped mõne muu riigiga, kas või näiteks Eesti ja USA vahel, pälviks see ELi tugeva hukkamõistu ja kriitika. See oleks Saksamaa arvates ühtse liidu lõhkumine,» arvas Madison. 

Vastakad nägemused

Küsimusele, millise suuna peaks Eesti rändeküsimuses valima, vastas Herkel, et kuna Eesti ei ole sisserände sihtriik, ei pea «me tegema nägu, et osaleme probleemi lahendamisel meetoditega, mis meile ei sobi ja mis ei ole Eesti ühiskonna enamusele vastuvõetavad». Ta lisas, et Eesti saab nende küsimuste lahendamisel kaasa aidata eeskätt Euroopa piirikaitse tugevdamisel ning humanitaarprobleemide lahendamisel seal, kus need probleemid on tekkinud.

Seeder sõnas, et Isamaa ei toeta sunniviisiliste pagulaskvootide kehtestamist ning nende meelest on oluline Euroopa välispiiride kontrolli tugevdamine.

Eestil tuleb Kallase sõnul toetada kõiki lahendusi, mis võimaldavad tegeleda probleemiga kriisikolletes, kriisikollete lähedal ja Euroopa Liidu välispiiril. «Kindlasti on vastutustundetu väita, et Eestit hakatakse Euroopa ülemkogul sundima massiliselt illegaalseid immigrante vastu võtma. Mingit sellist ohtu ei ole,» lisas ta. 

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut (KE) ning liikmed Marianne Mikko (SDE) ja Tiit Terik (KE) rõhutasid, et Eesti automaatset ümberpaigutamist ei toeta. «Meie jaoks on tähtis tasakaal ja välispiiride kaitse ning rahvusvahelist kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise toimimine,» ütles Mikko. Terik lisas omalt poolt, et välispiiride kaitse vajab selgelt paremat lahendust. «Seni kuni on inimsmugeldajaid ning lähteriikides valitseb arusaam, et Euroopas on kõik oodatud, jätkub ka neid, kes eluohtliku tee üle vee valivad.»

Samas sooviks Mikko, et ELi liikmesriigid jõuaksid varjupaigasüsteemi reformi osas ühisele liiduülesele lahendusele. «Kui Prantsusmaal ja Saksamaal on lõpuks pakkuda hea kompromissettepanek varjupaigasüsteemi reformimiseks ja selles küsimuses ELis patiseisu murdmiseks, siis tuleks sellega kaasa minna ja seda ühiselt arutada.» Ühise rändepoliitika  ajamise olulisust kinnitas ka Vitsut. 

Ka komisjoni liikme Urve Tiiduse (REF) arvates oleks Eesti jaoks parim lahendus see, mille leidmisel kõik liikmesriigid on ühise laua taga. Kui kellelgi on pakkuda mõni kompromissettepanek varjupaiga süsteemi reformimiseks, siis küllap seda põhjalikult arutatakse, arvas Tiidus ja lisas samas, et automaatset ümberpaigutamist Eesti ei  toeta.  «Oluline on välispiiride kaitse ning kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise toimimine. Nagu ikka suurtes ühendustes, on konsensuse otsimine keeruline ja aeganõudev, aga  nagu ajalugu näitab, siiski võimalik,» ütles Tiidus.

Siseminister Anvelt kinnitas, et Eesti huvi on laiemalt kindlasti see, et ühises poliitikas lepitakse koos kokku. «Rändeküsimuse lahendamisel töötame aktiivselt toimiva mehhanismi loomisel – see on ka praeguste läbirääkimiste lõppeesmärk,» ütles ta ja lisas, et sel on kaks väga selget eesmärki. «Esmalt peame jõudma olukorrani, kus reageerimine migratsioonile toimub juba väljaspool Euroopa Liidu piire ehk läbiränderiikides. Praegu on vastavad kokkulepped Türgi ja Nigeriga. Teisalt on kõikide liikmesriikide kohustus täita ühiseid kokkuleppeid ja need peavad olema kõikide poolt vastuvõetavad ning tagama hilisemalt ka nende täitmise.»

Seevastu Madisoni sõnul peab Eesti rändeküsimuses võtma selgelt suveräänsust ja iseotsustusõigust kaitsva positsiooni. «Suunavalikus on olnud meile headeks teenäitajateks Ungari ja Poola,» arvas ta. 

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis arutati rände teemat viimati möödunud nädala reedel. 

Mihkelson: poliitilise valearvestuse pärast liikmesriike karistada ei tohi

«Oma paari aasta tagust poliitilist valearvestust (põgenikuvoolule rohelise tule näitamist) päästa püüdev Saksamaa liidukantsler Angela Merkel otsib üleeuroopalist lahendust, et summutada pingeid oma lähima liitlase CSUga. Migratsiooniteema on vallutanud Euroopa päevakorra, sest selle teemaga võidetakse ja kaotatakse valimisi. Ungari, Sloveenia, Itaalia, Austria ja teised on siin ilmekad näited. Kuivõrd kogu teema on sedavõrd sisepoliitiliselt laetud, siis on keeruline eeldada mingigi konsensuse teket. Dublini rändelepe on tupikus ning sellest väljapääsu ei paista. Ilmselt tuleb leida teid uue leppe vormistamiseks. Liikmesriikide karistamine oleks kõige rumalam, mida siin lahenduseks pidada,» rääkis riigikogu liige Marko Mihkelson. 

«Kahe- või kolmepoolsed lepped, mida Merkel ja Macron pakuvad, pole samuti lahendus olukorrale. See võib ajutiselt leevendada, kuid mitte enam. Eesti on alati pooldanud pigem konservatiivset rändepoliitikat, kus tähelepanu peaks olema välispiiride turvamisel ja põgenike sissevoolu täpsemal kontrollimisel. Siin on heaks näiteks töötav lepe Türgiga. Sama peaks Euroopa Liit saavutama Liibüa ja teiste Põhja-Aafrika riikidega, mida senini pole suudetud. Põgenikelaagrite platvormi loomine eeldab samuti toimivaid leppeid ning liikmesriikide panust sellesse. Samas on just Eestile väga oluline, et rändeküsimused ei lõhestaks Euroopa Liitu viisil, mis mõjutaks teisi ühispoliitikaid, eriti välis- ja julgeolekupoliitikat. Kui teema kerib ennast veelgi teravamaks, siis annavad Euroopa kodanikud järgmisel aastal oma karmi hinnangu Euroopa Parlamendi valimistel,» lisas ta.