Seevastu Madisoni sõnul peab Eesti rändeküsimuses võtma selgelt suveräänsust ja iseotsustusõigust kaitsva positsiooni. «Suunavalikus on olnud meile headeks teenäitajateks Ungari ja Poola,» arvas ta.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis arutati rände teemat viimati möödunud nädala reedel.
Mihkelson: poliitilise valearvestuse pärast liikmesriike karistada ei tohi
«Oma paari aasta tagust poliitilist valearvestust (põgenikuvoolule rohelise tule näitamist) päästa püüdev Saksamaa liidukantsler Angela Merkel otsib üleeuroopalist lahendust, et summutada pingeid oma lähima liitlase CSUga. Migratsiooniteema on vallutanud Euroopa päevakorra, sest selle teemaga võidetakse ja kaotatakse valimisi. Ungari, Sloveenia, Itaalia, Austria ja teised on siin ilmekad näited. Kuivõrd kogu teema on sedavõrd sisepoliitiliselt laetud, siis on keeruline eeldada mingigi konsensuse teket. Dublini rändelepe on tupikus ning sellest väljapääsu ei paista. Ilmselt tuleb leida teid uue leppe vormistamiseks. Liikmesriikide karistamine oleks kõige rumalam, mida siin lahenduseks pidada,» rääkis riigikogu liige Marko Mihkelson.
«Kahe- või kolmepoolsed lepped, mida Merkel ja Macron pakuvad, pole samuti lahendus olukorrale. See võib ajutiselt leevendada, kuid mitte enam. Eesti on alati pooldanud pigem konservatiivset rändepoliitikat, kus tähelepanu peaks olema välispiiride turvamisel ja põgenike sissevoolu täpsemal kontrollimisel. Siin on heaks näiteks töötav lepe Türgiga. Sama peaks Euroopa Liit saavutama Liibüa ja teiste Põhja-Aafrika riikidega, mida senini pole suudetud. Põgenikelaagrite platvormi loomine eeldab samuti toimivaid leppeid ning liikmesriikide panust sellesse. Samas on just Eestile väga oluline, et rändeküsimused ei lõhestaks Euroopa Liitu viisil, mis mõjutaks teisi ühispoliitikaid, eriti välis- ja julgeolekupoliitikat. Kui teema kerib ennast veelgi teravamaks, siis annavad Euroopa kodanikud järgmisel aastal oma karmi hinnangu Euroopa Parlamendi valimistel,» lisas ta.