Eesti-vene koolide uuring murrab müüte

Pärnu Koidula gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo sõnul ei tule tema juhitavasse kooli piisavalt venekeelseid lapsi, et avada neile oma klass, mistõttu õpivad nad gümnaasiumis eesti keeles. FOTO: Mailiis Ollino Foto: Mailiis Ollino

Esimesed gümnasistidest katsejänesed eesti-vene liitgümnaasiumides osalesid uuringus, millest selgus, et väljalangevus neis koolides on väike, kõrge õpimotivatsioon aitab üle keelega ja kultuuriga seotud raskustest-erinevustest ning kultuuriline identiteet hoopis kinnistub.

«Tegelikult on see olnud väga edukas eksperiment,» kommenteeris ühiskoolide projekti Jelena Rootamm-Valter, Tartu ülikooli Narva kolledži ühiskonnateadlane, kes on üks haridusministeeriumi tellitud uuringu läbiviijaid. «Muidugi mindi sellele eksperimendile minu meelest täiesti ettevalmistamata, aga üldpilt on hea – õpitakse koos ja väljalangevus on kõikides neis koolides võrreldes Eesti keskmisega väga väike.» Rootamm-Valteri sõnul on kõigis neis koolides õpilasi, kes lõpetavad gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga.

Kolledži teadlased uurisid, kuidas käib 11. klassi õpilaste käsi meie esimestes liitgümnaasiumides. Need on koolid, kus lapsed õpivad täielikult eesti keeles või kus läbitakse 60 protsenti õppekavast eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles.