Kohtutäiturid on hämmingus justiitsministri tänasest avaldusest

Justiits­minister Urmas Reinsalu. Foto: Urmas Luik

Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda leiab aga, et justiitsminister Urmas Reinsalu tänane avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning vajaks kindlasti põhjalikumat analüüsi.

Reinsalu esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem on inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.

Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.

Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muud sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.

Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.

Selleks, et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.

Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste osas suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne

Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni 1 miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.

Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot. 

Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel.

Kohtutäiturid hämmingus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt rääkis, et Eesti Vabariigis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. aastal ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. «Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele (riik ei pea täitemenetlust rahastama) ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud,» leidis Hunt.

Ta lisas, et sundtäitmisele esitatud nõuete täidetakse sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti. Hunt sõnas, et see on Euroopa Liidu kontekstis väga hea tulemus. Ta jätkas, et nõuete koguarv väheneb iga-aastaselt. «Kui 2011. aastal alustasid kohtutäiturid täitemenetlust 134 235 täiteasjas, siis 2016. aastal 107 083 asjas, mis on 20,2 % võrra vähem. Alates 2011. aastast jaotatakse avaliku võimu kandja nõudeid Koja vahendusel, kui 2011. aastal jaotati 94 426 eelnimetatud nõuet, siis 2016. aastal 70 188 nõuet, mis on 25,7 % võrra vähem,» lausus Hunt.

«Arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan,» lausus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt.

Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Pankrotihaldurite Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema (1. aastal 827 000 eurot). «Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca 1 miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi,» sõnas Hunt.

Ta rääkis, et kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid vastupidi - teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. Hunt lisas, et hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja (üksikema, miinimumpalgaga töötaja, õpetaja, arst jpt). «Ka erasissenõudja (väikeettevõtja, üksikisik) peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile,» nentis Hunt.

2015. aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit, millelt täiturid maksid ära tööjõumaksud (ca 1,5 miljonit). «Seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku investeering 4,3 miljonit (eelmine e-täituri 1,3 miljonit) pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit. Koormus riigieelarve oleks seega 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika,» lausus hunt.

Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on Hundi sõnul rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. «Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul,» sõnas ta.

«Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile. Arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan,» sedastas Hunt.

Justiitsministeerium selgitab:

Kuivõrd tänase täitesüsteemi kulu maksvad kinni võlgnikud kohtutäituri tasudena, siis on süsteem kujunenud võlgnikele ülejõukäivalt kalliks. Võlgnikud tasuvad üksnes avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ca 3,5 miljonit eurot aastas. Edaspidi on avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmise süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas, mis on ca 4,2 korda väiksem. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et võlgnikel jääb võlgade tasumiseks rohkem raha, mille tulemusel omakorda paraneb nõuete, sh eranõuete täitmine. Eesmärgiks on parandada riiginõuete laekumist aastas vähemalt 50% võrra, so vähemalt 1 miljoni euro võrra aastas. Kaalutakse tasu kehtestamist, mille poolt räägib asjaolu, et olemuslikult on arusaadav ja õiglane, et võlamenetluse kulu kannab võlgnik, mitte ühiskond.