EL rahastab teede «tankikindlaks» muutmist 6,5 miljardi euroga, kui palju sellest tuleb Eestisse?

Foto: Marianne Loorents

Euroopa Komisjon tegi juuni alguses ettepaneku eraldada järgmisel eelarveperioodil 6,5 miljardit eurot, et arendada välja sõjalist mobiilsust suurendav transporditaristu, mida saaks samal ajal kasutada ka tsiviilotstarbel. Tõenäoliselt tuleb sellest rahast midagi ka Eesti teede arendamiseks, kuid konkreetsetest projektidest on veel vara rääkida.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Roland Murofi sõnul on tegemist esimese korraga, kui Euroopa Liidu eelarvest eraldatakse raha transporditaristu arendamiseks, mis arvestaks nii tsiviilvajaduste, näiteks kaubavedude, kui ka sõjalise kasutusega.

«Sõjalisele transpordile vastuvõtlik taristu aitab muu hulgas kaasa ka Euroopa Liidu või NATO vägede kiirele liikumisele, juhul kui Euroopa ühes või teises osas peaks puhkema kriis,» märkis Murof.

Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab konkreetsemalt Euroopa Liidu ülest TEN-T transpordivõrgustikku, mille üks peamistest koridoridest, Põhjamere-Balti koridor, läbib ka Eestit.

«Kõik detailid on vaja veel läbi rääkida, esmalt tuleb kokku leppida eelarve suuruses ja sellega kaasnevates mängureeglites. Kui esialgne ettepanek leiab toetust, siis konkreetsete projektide rahastamine muutub võimalikuks ELi järgmisel eelarveperioodil, mis algab 2021. aastaga,» ütles Murof.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc ütles tänavu 11. mail Põhja-Atlandi Nõukogus esinedes, et Euroopas on sõjalise õppused sageli päevi või isegi nädalaid takerdunud administratiivsete ja füüsiliste takistuste tõttu. Seetõttu peavad sõjaväelased ja sõjatehnika sageli kaua ootama, kuni neil lubatakse või on neil võimalik edasi liikuda.

Bulci sõnul on tarvis kõigepealt teha kindlaks vajalikud transpordikoridorid, näiteks milliseid lennujaamasid või raudteeliine pidi peaksid sõdurid ja sõjatehnika liikuma. Samuti tuleb selgeks teha tehnilised parameetrid ehk milline peaks olema teede kande- ja läbilaskevõime militaarvedudeks.

Bulc loodab, et umbes kuue kuu jooksul on võimalik saada liikmesriikidelt saadud info põhjal ülevaade, kuivõrd on üle-euroopaline transpordivõrgustik valmis militaarvedudeks ning millised on kitsaskohad, mis tuleb kõrvaldada.

Seejärel kulub veel umbes 12 kuud selleks, et teha koos transpordiettevõtjatega kindlaks, kuidas saab militaarotstarbel arendatavat taristut kasutada võimalikult paremini ka tsiviilotstarbel. Näiteks võimaldaks mõne silla kandevõime suurendamine suunata sealtkaudu läbi ka suuremaid kaubavoogusid.