Õiguskantsler: praegune töötuskindlustuse süsteem on ajale jalgu jäänud

Elatisabisüsteem vajab õiguskantsleri sõnul uuendamist. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul tuleb alustada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks, kuna praegune süsteem on ajale jalgu jäänud ning ei vasta kaasaegsele tööturule.

Õiguskantsler märgib pöördumises riigikogu sotsiaalkomisjoni ning tervise- ja tööministri poole, et tema hinnangul on senine töötuskindlustuse kontseptsioon vastanud oma aja vajadustele, kuid viimase paari aasta juhtumid kinnitavad, et tulenevalt töö olemuse ja tööturu muutumisest tuleks töötuskindlustuses otsida senisest paindlikumaid lahendusi. 

«Ebaõiglasi ja mõnel juhul põhiseadusvastaseid olukordi võiks aidata lahendada see, kui töötuskindlustushüvitist vaadeldakse eelkõige töise sissetuleku kaotuse kindlustusena. Vastavalt tuleks korrigeerida töötuskindlustuse maksmise tingimusi ja mõisteid, sealhulgas töötu mõistet,» märkis Madise.

Õiguskantsleri hinnangul võiks töötuskindlustuse süsteem enam soodustada ümberõpet. «Vanemahüvitise süsteemi eeskujul võiks mõelda võimalusele jätkata töötuskindlustushüvitise maksmist ka siis, kui kindlustatu on leidnud töö, mis küll ei anna senist sissetulekut, ent lubab säilitada tööharjumuse ja osaluse tööelus. Lühiajalise vähese tasuga töö vastuvõtmine ei tähenda veel seda, et inimese töine sissetulek on taastunud. Kaaluda võiks, kas töise sissetuleku kaotuse vastu saaksid end kindlustada ka need inimesed, kes töötavad näiteks jagamismajanduses,» märkis ta.

«Praegune töötuskindlustuse süsteem jätab rahalise abita enamiku töise sissetuleku kaotanud inimestest. Riik maksab juba aastaid töötuskindlustushüvitist vaid kolmandikule nendest inimestest, kes on end töötukassas töötuna registreerinud. Ülejäänud töötutel ei ole õigust hüvitist saada, sest nad ei vasta kõigile tingimustele, mis hüvitise saamiseks on seatud,» lisas Madise.

Õiguskantsleri hinnangul ei lähtu praegune seadus töötuna registreerimisel inimese töise sissetuleku puudumisest. Näiteks juhul kui inimesega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping, mille alusel ta aga tasu ei saa.

Ühtlasi ei ole Madise  hinnangul põhjendatud olukord, kus juhutöö tõttu jääb inimene ilma riigi abist püsiva töö leidmisel. Näiteks juhul, kui töötuna registreeritud inimene leiab töö üheks päevaks peab ta end töötuna arvelt maha võtma ning hiljem uuesti registreerima. «Seadused ei peaks suunama inimesi skeemitama. Lahendused, mille puhul on kasulikum tööst loobuda kui tööd teha, ei ole kestlikud ega mõistlikud,» märkis Madise.

«Laiemat arutelu vajab töise sissetuleku olemasolu ja töötuskindlustuse võimalik ühitamine,» lisas ta, tuues näiteks vanemahüvitise maksustamise täies ulatuses juhul, kui lapsevanem mõningast töist tulu saab. «Ka suur hulk eakamaid inimesi jääb tööturule naasmisel vajaliku abita, kui nad kaotavad töö ja riigilt töötuskindlustushüvitist ei saa.» 

«Seadus ei luba üldjuhul end töötuna arvele võtta ka inimestel, kes õpivad statsionaarses või täiskoormusega õppes. Nemad saavad end töötuna arvele võtta vaid siis, kui on akadeemilisel puhkusel või täidavad üht lisatingimust, mis nõuab neilt varasemat töötamist. Kui nad seda tingimust ei täida, võivad õppurid mõnel juhul siiski töötuskindlustushüvitisest ilma jääda, kuigi nad on maksnud töötuskindlustusmakseid nii palju, kui hüvitise saamiseks on vaja. Tegelikkust peegeldab hiljutine uuring, mille järgi kaks kolmandikku üliõpilastest töötab õpingute ajal. Ometi peaks riik elukestvat õpet igati soodustama,» sõnas Madise.