Ida-Viru liigub eesti keele poole Tallinnast kiiremini

Keelekümblejate ja venekeelses põhikoolis õppijate osakaal. Foto: Maret Müür

Kas keegi teab, kuidas käib tegelikult vene koolide käsi Ida-Virus, kus levinud müüdi kohaselt pole eesti keelega mitte midagi teha? Millegipärast kasvab just seal huvi eestikeelse õppe vastu kiiremini kui Tallinnas või selle külje all asuvas Maardus, kus pole rohkem kui kümne aastaga suurt midagi muutunud.

Tallinn ja Jõhvi – neist üks on riigi pealinn, teine keskmist mõõtu linn suure venekeelse kogukonnaga Kirde-Eestis, Kohtla-Järve naabruses. Ent huvi eestikeelse hariduse vastu on seal väga suur, kinnitas Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina.

«Lapsevanemad ju näevad põhikooli lõpus tulemusi ja kuna linn on väike, inimesed suhtlevad, siis paljud tahavad, et laps õpiks keelekümblusklassis,» lisas ta.

Tänaseks on Jõhvis vene keeles õppivate põhikoolilaste protsent sama nagu pealinnas, ent Jõhvi alustas Tallinnaga võrreldes kaugemalt. Ka keelekümblejate protsent on Jõhvis kasvanud kiiremini kui pealinnas.

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula pole nõus väitega, et Tallinnas on venekeelne õpe jätkuvalt hinnatud seda soosiva hariduspoliitika tõttu. Ometi näib olevat pealinnas 2011. aastast 2017. aastani hariduse eest vastutanud abilinnapea Mihhail Kõlvart selle nimel kõvasti pingutanud, nõudes näiteks vene koolidele erandeid.

«Me ei tee teadlikku hariduspoliitikat. Absoluutselt mitte,» kordas haridusameti juht Pajula, kelle sõnul «ei ahista» Tallinn lihtsalt vene koole. 

Kuid seda ei tee ka Jõhvi.