Kahtlus: 17 abiturienti kirjutasid matemaatika riigieksamil üksteise pealt maha

Eksam Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Riigieksamite korraldajad kahtlustavad Haabersti Vene Gümnaasiumi abituriente viimaste aastate suurimas petuskeemis, kirjutab Rus.Postimees. 

Innove testide keskuse juhi Rain Sanniku sõnul tuvastati Haabersti Vene gümnaasiumi abiturientide matemaatika riigieksameid hinnates 17 eksaminandi töös kahtlus reeglite rikkumise osas. 

Selgitusi kutsuti andma eksaminandid, eksamikomisjon ja välisvaatlejad. Venekeelsele Postimehele laekus vihje murelikult lapsevanemalt, kes usub, et tema last süüdistatakse alusetult spikerdamises. Veel enam, vihje kohaselt viidi selgituste andmine läbi viisil, mis nii mõnegi noore inimese närvikava jaoks liiast oli.

«Saime palve selgitada, miks mõned lapsed tegid eksamitöös samu vigu. Me ütlesime neile, et oleks imelik, kui sama ülesande ja samasuguse koolitussüsteemiga ei esineks ühesuguseid vigu,» rääkis ühe kahtluse all oleva abituriendi isa Andrei. 

Lapsed kutsuti ütlusi andma kell 14.30. Andrei kutsuti pojaga komisjoni ette alles kell 17.00. «Võib-olla see oli tehtud selleks, et lapsed väsiksid, tunneksid hirmu,» ütles Andrei ja lisas, et eriti raskelt mõjus «ülekuulamine» tüdrukutele. «Mitmetel olid pisarad silmis,» kirjeldas ta. 

Isa sõnade kohaselt nägi vestlus komisjoniga välja nagu pingeline kurjategijate ülekuulamine. «Neljaliikmeline komisjon avaldas lastele survet, küsis segaseid ja häirivaid küsimusi. Laps sooritas eksami eesti keeles ja kui tulemused olid head, hakkasid nad temaga eesti keeles rääkima,» kirjeldas isa. Komisjoni silme all eesti keeles vestlemine valmistas lapsele raskusi, mida isa põhjendas olukorrast tuleneva pingega.

Otsus tehakse teisipäeval

Innove testide keskuse juhi Rain Sanniku sõnul ei pea lapsevanema väited paika. «Selge on see, et iga lapsevanema jaoks võib olla teadmine, et tema laps võis eksamil kasutada võtteid, mis pole lubatud ja mille tulemusel võib kool jääda seekord lõpetamata, šokeeriv,» ütles Innove testide keskuse juht.

Ta tõdes, et mõnele võis vestlus tunduda kui politseimajas toimuv ülekuulamine, kuid Sanniku hinnangul tegutses komisjon õigesti ja õiglaselt. «Kui on tekkinud kahtlused, siis tuleb nendega tegeleda ja saada asjas selgus ning on täiesti mõistetav, et õpilased end selles olukorras tundsid surve all olevatena, sest seda tunneks igaüks, kelle suhtes reeglite rikkumise kahtlus on tekkinud ja kes sel teemal peab aru andma,» ütles Sannik. 

Tema sõnul kedagi üles tunnistama ei sunnitud. «Kindlasti mõne vestluse ajal sai märgitud, et oleks mõistlik rääkida, mis eksamil tegelikult toimus, sest nii mitmete õpilaste suhtes ei saa tekkida kahtlused tühja koha peale ja ausus peaks jätkuvalt olema väärtus, mida järgida,» märkis ta, lisades, et otsus kahtluse all olevate isikute osas tehakse teisipäeval. 

 Sanniku hinnangul on lastevanemate fookus vales kohas, üritades õigustada reeglitest mitte kinnipidamist. «Kui reegleid on rikutud, siis tuleb ka vastutust kanda ja tõde välja selgitada.» 

Kokku vähemalt 20 võimalikku spikerdajat

Eelmisel aastal nulleeriti kaheksa abituriendi eksamitulemus, üle-eelmisel aastal oli rikkujaid kuus. Haabersti gümnaasiumi juhtumiga sarnaseid probleeme esines veel neljas  koolis, kuid Innove kommunikatsiooni peaspetsialist Mari Annuse sõnul tuvastati sel aastal kokku 20 võimalikku spikerdajat - neist 17 Haabersti Vene Gümnaasiumist.

«Praegu oleme tegemas otsust, kas kahtlus jääb kõigi suhtes või siiski peale selgituste ja eksamiruumi istumisplaani saamist mõne osas kahtlused kaovad,» ütles Sannik.

Sannik ütles, et mõned asjaosalised on juba üles tunnistanud, et nad reegleid rikkusid, kuid ei soostnud täpset numbrit jagama. «Kuigi antud kooli eksamiruumis on kaamerad, mille salvestusi ka koolilt küsisime, siis kahjuks saime vastuse, et need ei ole eksamipäeva kohta enam säilinud,» ütles Sannik.

Innove esindajate sõnul on matemaatika riigieksamite hindamisel valdavalt olnud teemaks eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja parandused, identsed sõnastused ja ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastustesse. «Reeglina on sellised juhtumid olnud seotud õpilastega, kes ka eksamiruumis istuvad lähestikku,» ütles Sannik.

Haridus- ja teadusministri määrus sätestab, et kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, siis tuleb riigieksamitöö tervikuna hinnata 0 punktiga.

Seega loetakse reeglite vastu eksinud õpilaste töö tulemuseks null ja eksam jääb sooritamata. 

​