/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/05/26/598556t1h9bf7.jpg)
Tallinna linnavalitsuse teatel ei too loomaaed kuskil kasumit sisse, mistõttu tuleb sellesse investeerimiseks leida raha sealt, kust võimalik.
Tallinna loomaaed saab üksikuid miljoneid siit ja sealt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomaaed on linnale oluline objekt - linna hallatavate kultuuriasutuste eelarvest kulub ligi veerand loomaaia tegevuskulude katteks,» teatas linnavalitsus Raepressi vahendusel Postimees.ee’le.
«Kuna loomaaiad pole kusagil maailmas kasumit tootvad institutsioonid, vaid suhteliselt kulukad asutused, siis on linn järjepanu taotlenud loomaaia ekspositsioonide ja infrastruktuuri väljaehitamiseks vahendeid riigilt.»
Linn eraldas loomaaia investeeringuteks eraldanud 2007. aastal 16,5, 2008. aastal 19,7 ja 2009. aastal 8,9 miljonit krooni. 2010. aastal ilutses investeeringute real masu tõttu null krooni ning tänavu saadakse linnalt raha investeeringuteks 2,3 miljonit krooni.
«Tuleb silmas pidada, et Tallinna loomaaia näol on tegemist üleriigilise tähtsusega objektiga. Seetõttu on lisaks linna võimalustele aktiivselt taotletud rahastamist nii riigilt kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest,» teatas Raepress.
2009. aastal avati loomaaias rekonstrueeritud Elevantide maja maksumusega 32 miljonit krooni ja lumeleopardi ekspositsioon maksumusega 13 miljonit krooni. Elevandimaja ehitamiseks kasutati Euroopa Liidu struktuurfondi vahendeid ja lumeleopardi ekspositsiooni ehitamist toetas riik 2,5 miljoni krooni ulatuses.
«Käesoleval aastal alustame Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditega loomaaia keskkonnahariduse keskuse ehitamist,» teatas linnavalitsus.
Keskkonnahariduse eurofondist eraldati projektile 3,8 miljonit eurot ning projekt kestab kolm aastat, minnes maksma kokku 4,4 miljonit eurot.
Keskusesse on kavandatud seminariruumid ja auditooriumid, luuakse püsiekspositsioon ja aastaringselt töötav lasteloomaaed.
Tekib võimalus kasutada paremini õppetöös loomaaia rikkalikku kollektsiooni ja tutvuda keskkonnasäästliku energiakasutusega.
Euroopa Liidu tõukefondi ühest teisest meetmest taotleb linn käesoleval aastal raha liigikaitselabori ehitamise alustamiseks.
«Kui projekt tunnistatakse abikõlbulikuks, siis alustatakse käesoleval aastal projekteerimisega ja ehitatakse objekt valmis 2012. aastal,» teatas Raepress.
Tallinna Loomaaia küttetrasside rekonstrueerimiseks ja ninasarvikute ja jõehobude hoone soojustamiseks esitati taotlus CO2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektide rahastamise programmist vahendite saamiseks ning objektid võetakse töösse juba käesoleval aastal.
Linnavalitsus märkis ka, et arvestades loomaaedade tegevuse polüfunktsionaalset spetsiifikat, toimub sealne tegevus enam-vähem võrdses mahus kolme valdkonna (kultuuri, hariduse ja keskkonnakaitse) piirimail.
Tallinna loomaaed asub 88 hektari suurusel pargiala ja aastas külastab loomaaed ligi 330 000 inimest.
Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939 haridusministeeriumi, Loodushoiu ja Turismi Instituudi ning loomakaitse liidu initsiatiivil.
Ühisel kokkuleppel leiti, et loodud asutust hakkab kureerima ja kontrollima loomakaitse liit.
Pärast seltside ja liitude keelustamist 1940. aastal võttis Tallinna linn loomaaia kui peremeheta vara üle ja järgnevad, nüüd juba 72 aastat, on loomaaed linna hallatav asutus.