Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Mailis Reps: poisid võiksid hiljem kooli minna (12)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riik ei kavatse sekkuda otsustamisse, kas tüdrukutest üldjuhul hiljem kooliküpseks saavaid poisse õpetada tüdrukutega koos või nendest lahus, ning laseb selle otsustada kogukondadel.
Riik ei kavatse sekkuda otsustamisse, kas tüdrukutest üldjuhul hiljem kooliküpseks saavaid poisse õpetada tüdrukutega koos või nendest lahus, ning laseb selle otsustada kogukondadel. Foto: Liis Treimann

Mailis Repsist tõotab saada kõigi koolipoiste lemmikminister, kui tal õnnestub kaotada kodutööd ja kärpida kohustuslike ainete arvu, küll aga jahmatavad ministri lennukad ideed täiskasvanuid.

Äkki tuleks Eestis kooliaega lühendada, sest meie noored lõpetavad kooli 19-, 20-aastaselt? Nende lapsepõlv venib väga pikaks.

Võrdlus Euroopaga teeb mind natuke ettevaatlikuks. Saksamaal kestavad osa laste õpingud 10 või 11 aastat, aga see on neile, kel on kutseõppesuund. See valik tehakse ära seitsmendas klassis. Ma ei ole kindel, kas Eesti avalikkus toetaks varianti, kus valik – kas kutseõpe või akadeemiline haridus – tehakse 7., mitte 9. klassis.

Mis on haridussüsteemis see idee, milleks Eesti ühiskond ei ole veel valmis?

Ühiskond ei ole küps selleks, et eesti ja vene lapsed õpiksid koos ühes koolis. Ühelt poolt ei julge keegi öelda, et paneme vene koolid kinni. Teine küsimus on, kas eesti lapsevanemad on valmis selleks, et pool kooli on venekeelne. Meil on see päritud probleem, Euroopas on see seoses immigratsiooniga uus teema ja kõikjal on see väga valus.

Tagasi üles