Mälestuste helevalge tuul

Ülle Lichtfeldt Rakvere teatri suvelavastuses «Lõikuspeo tantsud». Foto: Alan Proosa/Rakvere Teater

Rakvere teatri suvelavastus «Lõikuspeo tantsud» saab alguse kolme valgesse riietatud tütarlapse pillihelidest. Muusikute hele olek, nende hääletu liikumine tuletas meelde, kuidas ühes teises iiri näitemängus, pealkirjaga «Teisel pool», nimetati haldjate teed.

Brian Frieli näidend paotab viie õe karmi saatust, viie naise üksildust, argipäevade koormat, mille kandmise teeb raskemaks suletud külaühiskonna eelarvamuste taak. Ometi püsib miski, mis eluproosa üles kaalub. Igatsus, olemise rõõm, ilmsi ja kujutluses tantsitud tantsud. Tundeline draama, määratleb kavaleht, see sobib igati Eili Neuhausi lavastuse laadiga. Ainult ehtsat tundelisust pelgamata saab vältida odavat tundlemist.

Frieli näidendile loob erilise õhustiku raamjutustaja Michael, kes juba vanema mehena meenutab suve 1936, kui ta oli seitsmeaastane poiss. Michael kasvab üles vallaslapsena, mis selles ajas on keeruline, aga tema on hoitud ja armastatud. Nii ta ühtaegu vaatleb ja meenutab oma ema ja nelja tädi: sõbralike ja veidi imestlevate poisisilmadega siin ja praegu, samas aga täiskasvanud mehe mõtliku nukra distantsiga, üksinda kandudes tulevikku mitukümmend aastat hiljem. Michaeli rolli saab mängida mitmes eas. Neuhaus on julgelt usaldanud nõudliku osa noorele näitlejale Märten Matsule, kellele tasane sissepoole pööratus uudne ülesanne. Esietendusel võis aimata, kuidas Matsu vaatlemise variatsioonid edaspidi veelgi selginevad, tema vaikiv ligiolek on oluline.