:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2018/06/16/7904385t1h792f.jpg)
Sel aastal on elektrilöögi saanud neli väikelast, kes pistsid pistikupesasse esemeid.
Tänavu on elektrilöögi saanud neli väikelast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal juhtus selliseid õnnetusi Tehnlise Järelvalve Ameti andmetel viiel korral.
«Noored teavad, et elekter on ohtlik, kuid ei võta elektriohtu kuigi tõsiselt. Igal aastal kuuleme lastelt väärarusaama, et natuke elektrit või särtsu ei tee paha,» ütles Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Viljar Varimaa. Tema sõnul on selles oma roll ka tele- ja filmitööstusel, kus elektrilöögi saanud kannatanul juuksed püsti tõusevad ja tahma lendab. «Tegelikkuses on elektrilöök eluohtlik ning võib heal juhul lõppeda raskete põletustega.»
Selleks, et elekter ohtlikuks ei muutuks, räägi lastele kodustest elektriohtudest järgnevat:
- Õpeta lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama. Juhet tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada.
- Katkiseid juhtmeid ei tohi puutuda. Räägi lapsele, et katkistest elektriseadmetest ja pistikutest tuleb kohe vanemaid teavitada. Nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada elektrilööki.
- Nutiseadmeid ei tohi kasutada ega laadida umbses kohas, pärast laadimist eemalda laadija vooluvõrgust.
- Elekter ja vesi ei sobi kokku. Elektriseadmeid ei tohi kasutada märgade kätega ning kindlasti mitte vannis või duši all.
Eelmisel aastal registreeriti 41 elektriõnnetust, millest ligi 80 protsenti toimus kodus. Viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega.