Kuidas sündis EV100 kunstiprogramm?
EV100 kunstiprogrammi põhimõtted said juba 2015-2016 läbi arutatud ning 2016-2017 viidi Riigikantselei, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ühistööna läbi 2 avalikku konkurssi, mille tulemusena valis zürii välja EV100 ametlikku kunstiprogrammi kuuluvad projektid. Tegemist Eesti-sisese kunstiprogrammiga, välisprogramm on eraldi konkursside ja valikutega korraldatud.
Mis on sündinud programmi eesmärk?
Üks olulisemaid põhimõtteid kunstiprogrammi kokku pannes oli see, et Eesti sünnipäev saaks läbi kunstisündmuste tähistatud üle Eesti. St, et kõik sündmused ei toimuks vaid Tallinna kesklinnas, aga just väljapool keskusi ning ka paikades, kus kunstinäituseid või kaasaegse kunsti sündmuseid tavaliselt ei toimu.
Ringi ei liigu mitte ainult kunstnike teosed vaid ka loojad ise. 15. juunil algab üks põnevamaid projekte. Mille alusel kohad ja isikud valiti ja mis on taolise seiklemise eesmärk – kunstiringkonna enese ja publiku jaoks.?
Üks tähtsamaid EV100 kunstiprogrammi põhimõtteid ja eesmärke kandev projekt on kunstiteadlase Maarin Ektermanni projekt «Kunstnikud kogudes» , kus 10 kaasaegset kunstnikku töötavad 10-s Eesti väikemuuseumis. Projekti üks eesmärke on juhtida tähelepanu mõnikord ehk unustatudki väikemuuseumide olukorrale ja kogudele. Sarja esimene näitus avati Narva-Jõesuus. Teine ootab publikut alates 15. juunist, mil lähemegi just selle projekti raames Kunda Tsemendimuuseumi, kus näeb Laura Põllu näitust. 30. juunil aga avame Alatskivil Liivi Muuseumis juba Jaanus Samma väljapaneku.
Sama ideed, st et viia kunstisündmusi Tallinnast ja teistest keskustest välja, kannab Voronja galerii projekt «Lätted», kus kõigis 15-s Eesti maakonnas toimub kunstisündmus, mis on kuidagi isiklikult seotud mõne kunstnikuga. Selle projekti raames olema juba olnud koos Peeter Allikuga Jõgevamaal, Huupiga Põlvamaal, Marko Mäetammega Karksi-Nuias, Teet Suurega Lääne-Virumaal ja liigume muudkui edasi.