McCain vs Obama: seisukohad

Barack Obama (47), demokraat, Illinoisi senaator, lubab USA uude ajajärku viia, saaks USA esimeseks mustanahaliseks riigipeaks. Foto: Internet

Ameerika Ühendriikide kodanikel on nelja päeva pärast toimuvatel presidendivalimistel vaja teha üks otsus: kas usaldada riigitüür järgmiseks neljaks aastaks eaka sõjakangelase kätesse, kes pooldas president George Bushi otsust Iraaki tungida ning tahab finantskriisi kiuste alles jätta maksukärped rikkaimatele ameeriklastele, või anda šanss temast veerand sajandit nooremale mehele, kes lubab, et USAs saab iga inimene juurdepääsu arstiabile, et Ameerika väed lahkuvad peatselt Iraagist ja keskmine tööl käiv inimene saab rikaste maksutõusu arvel rohkem raha?

Ajalooline valik saab see olema igal juhul. Nii saaks Sarah Palinist John McCaini kõrval  USA esimene naissoost asepresident, Barack Obama oleks aga riigi esimene mustanahaline juht.

Majandus

McCain: Kärbiks keskklassi perede makse. Jätaks Bushi maksukärped rikastele alles, aga vähendaks valitsuskulutusi. Tahab reformida sotsiaalkindlustust ja tervishoiupoliitikat. 

Obama: Vähendaks keskklassi makse, et aidata neil hakkama saada kasvavate kulude ja stagneeruva palgaga. Tühistaks Bushi maksukärped rikastele. Tahab reformida tervishoidu ja üle vaadata vabakaubanduslepped. 

Iraak ja Afganistan

McCain: Hääletas 2002. aastal Iraaki sissetungi poolt ja toetas mullust väekontingendi kiiret suurendamist. On öelnud, et USA väed peaksid Iraaki jääma niikaua, kuni too saab enda kaitsmisega ise hakkama, kuid nüüd ennustab, et enamik vägedest saaks välja viidud tema (esimese) ametiaja lõpuks 2013. aastal. Suurendaks vägede arvu Afganistanis. 

Obama: Algusest peale Iraagi sõja vastu, usub, et konfliktile pole sõjaväelist lahendust. Oli mullu USA vägede suurendamise vastu. Pooldab vägede järkjärgulist väljatoomist – tooks kõik väed lahinguoperatsioonidest välja oma ametiaja esimese 16 kuu jooksul. Suunaks terrorismivastase sõja pearõhu Afganistanile ning suurendaks vägesid Pakistani piiri ääres.

Venemaa

McCain: Usub, et Putinit poleks kunagi tohtinud usaldada. Pooldab vastasseisu demokraatiast kaugenenud Venemaaga. On ähvardanud Venemaa G8st välja visata ja muul moel isoleerida. Tahab Ukraina kohe NATOga liita.

Obama: Usub, et Vene ja lääneriikide koostööst pole pääsu, eriti relvastuskontrolli, Iraani tuumaprogrammi ja kaubanduse alal. Toetaks koos Euroopa «ühisrindega» Venemaa naaberriike.

Iraan

McCain: Moodustaks demokraatlike riikide liiga, mis suurendaks Iraani-vastaseid majandussanktsioone. Ei välista sõjaväelist lahendust, juhul kui see hoiab ära tuumarelvaga Iraani. Välistab tingimusteta diplomaatia.

Obama: Pooldab «agressiivset isiklikku diplomaatiat». On nõus Iraani liidritega ilma eeltingimusi esitamata kohtuma. Usub, et Iraan muudaks käitumist, kui neile õigeid stiimuleid anda. Ei välista sõjaväelist lahendust.

Pakistan

McCain: Usub, et USA peab Talibani ja teiste terroristide vastases võitluses veenma Pakistani koostööd tegema. «Seal, kus vaja, kasutame jõudu. Räägime pehmelt, aga kanname suurt kaigast.» 

Obama: Usub, et USA ei tohi jagada miljardeid dollareid Musharrafi-sugusele diktaatorile, kes mässulistega rahuleppeid teeb. Suurendaks mittesõjalist abi Pakistanile, aga nõuaks abi mässuliste tabamisel.

Riiklik julgeolek

McCain: Väidab, et sõjaväetaust on teda ette valmistanud riigi julgeoleku kaitsmiseks. Endise Vietnami sõjavangina on püüdnud takistada CIAd kohtlemast vaenlasi julmal või ebainimlikul moel. 

Obama: Keskenduks alliansside ehitamisele teiste riikidega. Usub, et Bushi välispoliitika on riigi varasemast suuremasse ohtu asetanud. Eraldaks lisaraha nendele riikliku julgeoleku valdkondadele, mis on suurima rünnakuohu all. 

Kliima­muutus

McCain: Usub, et kliimamuutused on tõeline oht. USA peaks koos teiste riikidega lubama vähendada kasvuhoonegaasi emissiooni vaid siis, kui Hiina ja India sama teevad.

Obama: Tahab aastaks 2050 USA kasvuhoonegaasi emissiooni vähendada 80 protsendi võrra. Tahab, et USA haaraks juhtrolli ülemaailmses võitluses kliimamuutustega. Investeeriks kümne aasta jooksul 150 miljardit dollarit nn rohelisse energiasse.

Ebaseaduslik sisseränne

McCain: Algatas seaduseelnõu, mis võimaldaks amnestiat ebaseaduslikele sisserändajatele ja karmistaks USA piiride valvet. Usub, et juba USAs viibivatele loata töölistele peaks andma võimaluse riigi kodanikuks saada. 

Obama: Tahab, et USA-Mehhiko piiri paremini valvataks, ning toetab rangemaid karistusi tööandjatele, kes loata töölisi kasutavad. Väidab, et illegaalsetele immigrantidele võiks anda võimaluse kodakondsust saada, kui nad trahvi maksavad.

Haridus 

McCain: Usub, et föderaalvalitsus peaks riigikoolides väikest rolli mängima. Kuigi ise usub evolutsiooni, annaks koolidele vabad käed ka muude «teooriate» õpetamisel.

Obama: Kulutaks 18 miljardit dollarit aastas eelkooliealiste, õpetajakoolituse, tulemuspalga ja teiste programmide peale. Ei poolda evolutsiooni kõrval kreatsionismi õpetamist koolides. 

Tervishoid

McCain: Kehutaks inimesi maksustiimulite abil endale tervishoiukindlustust hankima.

Obama: Pooldab üldist riiklikku tervishoiukindlustust, ent teeks selle kohustuslikuks vaid lastele. Riigi toetuse abil oleks see vaestele kättesaadavam.

Abort

McCain: Tahab üle vaadata USA ülemkohtu 1973. aasta otsuse «Roe Wade’i vastu», mis abordi seadustas. Varem siiski pooldas sama otsust. Abistaks osariike, mis propageerivad lapsendamist. Toetas ülemkohtu mullust otsust, mis hilised abordid keelustas.

Obama: Usub, et naistel peaks olema võimalus teha abordi osas isiklik valik. Kritiseeris ülemkohtu otsust hilised abordid keelustada.

Allikad: BBC, New York Times