Kaitseministeeriumi soov teeb Eestist haruldase riigi maailmas

Kaitseväest kaob kohustus 55-aastaselt teenistusest lahkuda. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

• Kaitseväelased saavad õiguse äri ajada.
• Muudatus peaks vältima trotsi riigi suhtes.
• Piirvanuse kadudes tuleb üle vaadata füüsilised nõuded.

Kaitseministeeriumi soovil kirjutatakse seadusse säte, mis lubab kaitseväelastel olla tegevteenistuses kuni vanaduspensioni jõudmiseni. Riigikogu riigikaitsekomisjoni kinnitusel oleks selle soovi täitumisel tegu ainulaadse olukorraga maailmas.

Praegu näeb seadus ette, et reamehed, lipnikud, majorid, staabiveeblid peavad teenistusest lahkuma pärast 55. sünnipäeva, kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil, ülemveeblil tuleb ametit vahetada 60-aastaselt ning brigaadikindral, kommodoor, kindrali ja admiral võivad tegevteenistuses olla 65. eluaastani. Piirvanuse saabudes vabastati nad ametist ja neile hakati maksma eripensioni. Nüüd loobub riik kaitseväelaste eripensioni maksmisest.

Väldib kaitseväelaste trotsi

Kaitseministeeriumi muudatust tutvustanud riigikogu liikme Raivo Aegi sõnul on piirvanuse kaotamine vajalik, et piirvanuse täitumisel ja enne vanaduspensioniea saabumist inimesed ei satuks lihtsalt lageda taeva alla. «Otstarbekas on see piirvanus kaotada, et anda võimalus teenida üldise vanaduspensioniea saabumiseni, et pikalt riiki teeninud kaitseväelastel ei tekiks trotsi riigi suhtes, kui  mingist hetkest öeldakse, et nad ei ole enam kõlblikud, nad ei ole suutelised riiki teenima ja saadetakse lihtsalt erru, ilma mingeid täiendavaid kompensatsioonimeetmeid maksmata,» selgitas Aeg kaitseväeteenistuse seaduse teisel lugemisel.

Lisakoolitus vanematele sõjameestele

Riigikaitsekomisjoni hinnangu kohaselt oleks selle ettepaneku seaduseks saamisel tegu pretsedendi loomisega, sest komisjonil ei ole teada, et üheski riigis oleks tegevväelase piirvanusest täielikult loobutud.

«Rootsis ja Taanis tõsteti hiljuti tegevväelase piirvanust, kuid sellest täielikult loobutud ei ole. Piirvanusest loobumisel tuleks leevendada 50–65-aastaste tegevväelaste füüsilisi nõudeid ning ilmselgelt ei ole võimalik neile kõigile tagada füüsiliselt väiksema koormusega ametikohti,» seisab komisjoni arvamuses.

Riigikaitsekomisjon soovitab piirvanuse kaotamise asemel hoopis selle tõstmist ning näiteks Saksamaa eeskujul korraldada ohvitseridele enne piirvanuse saavutamist ja reservi arvamist tsiviileriala õpet. Ka leidis komisjon, et ohvitseride ja allohvitseride piirvanuse ühtlustamine tsiviilteenistujatega (65 eluaastat) nullib noorte sõjaväelaseks saamise motivatsiooni ning peatab ohvitseride karjäärivõimalused (teenistus igal ametikohal 2–4 aastat) ja rotatsiooni. «Kokkuvõttes jäävad reservüksused kvalifitseeritud juhtkonnata,» seisab arvamuses.

Võimalus hakata äri ajama

Õiguskomisjon aga leiab, et piirvanuse kaotamine võimaldab hoida tegevteenistuses spetsialiste erialadel, kus värbamine tööjõuturult on raskendatud. Ka annab see kaitseväele võimaluse jätta kauem teenistusse vajalike oskustega inimene, kelle muidu peaks vabastama pelgalt teatud vanuse täitumise tõttu. Piirvanuse kaotamine  puudutab neid kaitseväelasi, kes asuvad teenistusse alates 2020. aastast.

Seoses eripensioni kaotamisega loobutakse ka sätetest, mis keelasid tegevväelastel  ettevõtlusega tegelemise ja piirasid  töötamist väljaspool kaitseväeteenistust.