/nginx/o/2011/05/26/598384t1h1d1e.jpg)
Kuna vesilennukite angaaride rekonstrueerimistööde maht on projektis ettenähtust oluliselt suuremaks läinud, küsib meremuuseum kultuuriministeeriumilt juurde ligi 2,3 miljonit eurot.
Vesilennukite angaaride rekonstrueerimine läheb kavandatust kallimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen saatis kultuuriministeeriumi kantslerile Siim Suklesele kirja, milles põhjendab ära, miks läheb muuseumil vaja lisaraha 2 286 120 eurot, et lõpetada vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kavandatud mahus ja ulatuses.
Dresen palub kantslerit võtta puuduolev raha arvesse kultuuriministeeriumi 2012. aasta investeeringute kava koostamisel.
Dresen mainis kirjas, et vesilennukite angaaride rekonstrueerimistööd osutusid mahukamaks ja keeulisemaks, kui projektis oli ette nähtud.
Betooni läbivate ning angaaride konstruktsiooni stabiilsusele ohtlikult mõjuvate pragude maht osutus palju suuremaks, kui see oli pinnalt nähtav ja proovidega kinnitatud. Projektis eeldatud pragude kogupikkus oli umbes 1600 meetrit, tegelikult vajas aga töötlust ligi 3600 meetrit pragusid. Lisaks avastati pragusid ka kandvates postides, talades, surve- ja tõmbevöödes. Armatuuride puhastamise maht kasvas enam kui poole võrra, 11 700 meetrini. Samuti avastati ehitustööde käigus põrandaaluseid konstruktsioone, mille olemasolu ei olnud teada.
Riigihanke dokumentides oli angaaride kütmiseks kavandatud kinnise kontuuriga mereküte. Pärast ehitushanget selgus aga, et niisugusel lahendusel on risk, et laevade ankrud võivad küttesüsteemi vigastada. Samuti piiraks niisugune lahendus Lennusadama kasutamist. Seetõttu töötatagi välja teistsugune, lahtise kontuuriga mereküte, mis kasutab küll merevett, kuid mille osad ei paikne otse sadama akvatooriumis. Selline lahendus on aga esilagsest kallim. Mereküttest loobumine ei ole otstarbekas, kuna võrreldes keskküttega säästab see aastas oluliselt raha.
Kolmanda asjana läks esialgse projektiga võrreldes kallimaks ka tõstandväravate paigaldamine.
Ilmnenud asjaoludest lähtuvalt sõlmisid meremuuseum ning rekonstrueerimistööde peatöövõtja AS Nordecon jaanuaris kokkuleppe, millega moodustati sõltumatutest ekspertidest komisjon lisatöödega seotud küsimuste lahendamiseks. 29. märtsil komisjoni esitatud raportist selgus, et peatöövõtja poolt esitatud lisatööd on põhjendatud 2 327 892 euro ulatuses.