/nginx/o/2010/03/09/328813t1hfd5c.jpg)
Psühholoog Dmitri Listopadi sõnul räägib fakt, et ühes Eesti linnas võis kujuneda taoline traagiline olukord, kus neli nälginud ja haiget last pidid kasvama koos koertega, meie ühiskonna metsistumisest.
Psühholoog: lastega juhtunu räägib ühiskonna «metsistumisest»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tähendab, järelikult ilmnevad politsei ja hoolekandeasutuste koostöös probleemid,» ütles ta portaalile Dzd.ee.
Listopad selgitas, et psühholoogias kasutatakse mõistet «tundlik periood» - kindel iga, mis ajaks peab laps omandama ühe või teise oskuse: õppima rääkima, õppima mõtlema jne.
Et neil lastel, kellest vanim oli kuuene, lasti mitmed neist perioodidest mööda, on nende vaimne järeleaitamine psühholoogi hinnangul raske, kui mitte võimatu.
Tänaseks on vähem kui aastane Robert, kaheaastane Taavi, neljane Eero ja kuuene Laura pandud lastekodusse.
Listopadi sõnul on väiksematel neist lastest võimalus arengus eakaaslastele järele jõuda, kuna osad tundlikud perioodid ei ole neil veel kätte jõudnud.
Kuid prühholoogi sõnul ei maksa unustada, et lapsepõlvetraumad (näiteks, ebapiisav emapoolne tähelepanu, aga praegusel juhul selle asendamine kontaktiga koertega) mõjutab tugevalt isiksuse kujunemist.
Emata kasvamine võib viia tõsiste tagajärgedeni isiksuse arengus - kuni vaimuhäireteni välja, märkis psühholoog.
«Kui last ei armastata või temast ei hoolita, on tal raske muutuda täisväärtuslikuks isiksuseks,» ütles Listpoad.