Pevkur: advokaat Turk eksib, kui väidab, et sõna «ülekaalukas» ei sisaldu määruses

Hanno Pevkur Foto: Sander Ilvest

Reformierakondlane ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur ütles, et sõna «ülekaalukas» tõlkimine on küll arutelu koht, kuid tema sõnul on see sõna Euroopa andmekaitse määruses kirjas.

Pevkur viitab täna Postimehes avaldatud artiklile, kus vandeadvokaat Karmen Turk kirjutab, et Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus (GDPR) ei sisalda ajakirjandusvabaduse puhul mitte üheski artiklis sõnakasutust «substantial». «Mina väidan, et sisaldab küll,» kirjutab Pevkur. «See väide on kirjas määruse artiklis 9. Täpsemalt lõike 2 punktis g, kus on sõnaselgelt kirjas «substantial public interest».

«Selles samas viidatud artikkel 9 lõige 2 punktis g toodud sõnastusega täpsustatakse, et andmeid võib töödelda, kui see toimub liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks,» jätkab Pevkur.

Artikkel 9 lõige 2 punkt g, millele Pevkur viitab, on määruse eestikeelses tekstis kirjas sellisena: «Töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.»

Pevkur kirjutab, et riigikogu põhiseaduskomisjon leidis eelmisel esmaspäeval, et kehtiva õiguse jätkumine on kohane ja Eestis ei ole probleemi ajakirjandus- või sõnavabadusega ja sellest tulenevalt toetas komisjon, häältega 7 poolt 0 vastu ja 1 erapooletu, ettepanekut jääda kehtiva õiguse juurde. «Rõhutan, jääda juba enam kui 10 aastat kehtinud õiguse juurde.»

Andmekaitsemääruse eesmärk on kaitsta inimesi, nende kohta teadaolevaid andmeid ja muuhulgas ka õigust eraelu puutumatusele ning ajakirjandusel on õigus ja lausa kohustus demokraatlikus riigis olulisi teemasid kajastada, selgitab Pevkur. «Ja mida suurem on sõna- ning ajakirjandusvabadus, seda demokraatlikumaks riiki ka peetakse. Seda keegi ei vaidlusta. Ja kindlasti ei olnud põhiseaduskomisjoni pea üksmeelne otsus soov ajakirjandust suukorvistada. Kaugel sellest. Soov oli jääda praegu kehtivate reeglite juurde. »

Määrus räägib ka tasakaalust eraelu ja avaliku huvi vahel, märgib Pevkur. «Lisan siinkohal, et see tasakaal peab olema õige ning õiglane. Näiteks poliitikud ja ka avaliku elu tegelased peavad arvestama, et neil on kõrgendatud talumiskohustus ja nende kohta ajakirjanduses avaldatu on üldreeglina lubatav. Küll on õigus aga kõigil teistel oma privaatsusele ja just seetõttu andmekaitsemäärus inimeste ja nende kohta käivate andmete kasutust reguleeribki.»

«Ja päriselus on lõpeks nii, et otsuse langetab iga konkreetne ajakirjanik ning toimetus, kas midagi ära trükitakse või mitte,» lisab Pevkur. «Ent rõhutan siinkohal üle andmekaitse määruses toodut – andmeid võib käidelda (sh avaldada ajakirjanduses) kui see on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.»

«Kokkuvõtvalt - praegune, enam kui 10 aastat, Eestis kehtiv õigus, mis sisaldab sõnu «ülekaalukas avalik huvi», ei ole mitte kuidagi ajakirjandusvabadust piiranud ning ei juhtu seda ka uue seadusega.»