Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Pevkur: idee avaliku huvi mõistet kitsamana hoida tuli Rein Langilt (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rein Lang
Rein Lang Foto: Margus Ansu

Reformierakondlane ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur tunnistas Vikerraadio saates «Uudis +», et ettepaneku panna uude isikuandmete kaitse seadusesse termini «avalik huvi» asemele seni kehtinud «ülekaalukas avalik huvi» tegi kunagine justiitsminister ja Reformierakonna liige Rein Lang, vahendab Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Pevkurilt, milline panus oli termini «ülekaalukas avalik huvi»  seadusesse lisamise ettepanekul tema erakonnakaaslasel Rein Langil.

«Rein [Lang] vihjas küll mulle ja ka põhiseaduskomisjoni esimehele Marko Pomerantsile, et selline teema seal on ja loomulikult, kui selline vihje tuleb, siis tuleb seda kontrollida,» ütles Pevkur.

«Kui seadusruum ei piira täna [sõnavabadust] siis samamoodi ei saa seadusruum piirata ka pärast seaduse jõustumist, kui see sõnastus avaliku huvi mõiste osas jääks samaks,» märkis Pevkur.

«Eestis on kehtinud juba üle kümne aasta isikuandmete kaitse seadus, kus püütakse kaaluda eraelu kaitset ja sõnavabadust ja leida see õige tasakaal. Kogu selle ajal jooksul on kehtinud täpselt sama sõnastus, mis räägib ülekaalukast avalikust huvist; kui me räägime ajakirjandusest, ei ole mina küll tuvastanud, et meil oleks Eesti ajakirjanduses sõnavabadusega või ajakirjandusvabadusega probleemi, pigem vastupidi,» selgitas Pevkur.

Eesti Ajalehtede Liidu direktor Mart Raudsaar kirjutas eelmise nädala lõpus, et riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas ootamatult, et Euroopa andmekaitsemääruse rakendusseaduse teksti tuleb lisada termin «ülekaalukas».

«Lihtsustatuna, peaaegu kõik andmesubjekti (inimese) kohta käiv informatsioon on delikaatne informatsioon, mille avaldamise või mitteavaldamise kohta võib otsustada isik ise, välja arvatud ajakirjandusliku erandi puhul,» kirjutas Raudsaar.

Tagasi üles