Ema võitleb last eesti kooli

Kuigi 7-aastase Tartu poisi ema palub, et tema laps saaks aasta veel eesti lasteaias käia ja siis minna eesti kooli, tuleb poisil ilmselt ikkagi juba minna sügisel vene kooli, sest koolikohustuse edasilükkamiseks seaduses esitatud nõudeid täidetud pole. Foto: Artur Kuus

• Sellest aastast muutusid põhjalikult koolipikenduse andmise tingimused.
• Ema kardab, et vene koolis kaob lapsel motivatsioon eesti keelt õppida.

Eestisse tagasi kolinud 7-aastane Anton oma keeletasemelt eesti kooli justkui ei sobi, aga koolipikendust seaduse järgi ka ei saa, sest teda ootab alternatiivina vene kool.

Terve elu välismaal elanud Annika (kõik nimed lapse kaitseks muudetud - toim.) kolis eelmise aasta veebruaris oma kahe pojaga tagasi kodumaale Eestisse. Ehkki pere kodune keel oli seni olnud vene keel, rääkis Annika eesti keelt tasemel B1 ja leidis Tartus seetõttu kiiresti töö klienditeenindajana. Nüüd räägib ta aktsendiga, kuid soravalt.

Noorem poeg Anton hakkas keelt õppima aga Eestis, kus ta mullu suvel eestikeelsesse lasteaeda pandi. Keeleoskus on tulnud raskelt, nendib Annika. «Kuu aega tagasi hakkas ta lasteaias alles eesti keeles end väljendama. Siiani kasutas ta väga harva eestikeelseid sõnu,» kirjeldas ema. Esialgu tekkis väikses Antonis kinnisidee, et ta ei saa eesti keeles hakkama. Täna on see vaikselt kadumas. «Ta ütleb lihtsamaid lauseid nagu «ma tahan välja», «tahan süüa», «ema, ma sind armastan»,» loetles Annika.

Kuna Anton on 7-aastane, peaks ta sügisel kooli minema. Annika suurimaks sooviks oleks laps panna eesti kooli, ent nii lasteaed kui ka logopeed ütlevad, et Antoni sõnavara on selleks liiga kehv. «Oleks ta ehk hakanud pool aastat varem eesti keeles rääkima, oleks ehk sõnavara juba jätkunud,» pakub ema.

Et nii läheb, oli perele selge juba aasta algul, kui hakati ajama pabereid, et Anton saaks ühe aasta veel eestikeelses lasteaias jätkata. «Ma olen täiesti kindel, et siis tal eesti koolis probleeme poleks,» põhjendas Annika.

Tema teine poeg õpib vene koolis. «Ta oli nii vana Eestisse tulles, et tal ei olnudki võimalik eesti kooli minna. Ta õppis seitse aastat vene koolis,» rääkis Annika. Seal ei ole ema sõnul poja eesti keele oskus eriti arenenud, sest puudub motivatsioon eesti keeles rääkida.

«Minu jaoks on väga tähtis, et väiksemal lapsel ei kaoks motivatsioon ära nüüd, kus ta on just läbi raskuste rääkima hakanud,» põhjendas ema, kelle hinnangul on pojal kõige lihtsam keel ära õppida praegu. Tulevikus oleks see suureks eeliseks, leiab ta.

Koolipikendust ei anta

Annika taotlust hakkas menetlema sihtasutus Innove, kes lastele teatud juhtudel koolipikendust annab. Antoni juhtumiga hakkas tegelema Rajaleidja keskuse logopeed, kes pere suureks üllatuseks neile erilist lootust ei andnud.

«Innoves loetakse seadust punkt punkti haaval ning sealt öeldi meile, et meil pole sisuliselt mõtet isegi üritada koolipikendust saada. Lisaks ütles see logopeed, et isegi kui me viime lapse eesti kooli, võib ta meile lubada, et poole aasta pärast öeldakse, et laps ei saa hakkama ja ta tuleb viia üle vene kooli. Neil juba olevat selline kogemus olnud,» sõnas Annika, kes peab sellist suhtumist müstiliseks.

Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts

Erakogu

Püüame leida parima lahenduse, mis on seaduse raamides, aga on ka lapse huvides.

Innove Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts teatas, et Antoni juhtumit ta kommenteerida ei saa. Samas tunnistas ta, et koolipikendust saab vaid väga konkreetsetel juhtudel, mis sellest aastast ka põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse kirjutati. «Sellest aastast on olulisi muutusi koolipikenduse osas,» kinnitas Tatunts. Seadus ütleb, et kooli saab aasta edasi lükata juhul kui «lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud.» Kusjuures lapsel peaksid olema probleemid kõikides välja toodud valdkondades. Ühest ei piisa.

Samuti saavad koolipikendust need, kellel ei võimalda tervis kooliteed alustada.

«Varasemalt oli sotsiaalministri määrus, kus oli üks punkt keeleline ja kõneline mahajäämus, nüüd on seadus mõnes mõttes piiratum. Kooliväline nõustamismeeskond saab aga iga juhtumit kaaluda, aga kaalumise alused on seaduses ära toodud,» lisas Rajaleidja keskuse juht.

Lahendust otsitakse

Annika tunneb enda sõnul, et on oma murega üksi - tema on abi palunud juba aasta algul, aga nüüd on kool kohe ukse ees ning lahendust pole. Ainus, mis selgeks tehtud on, on see, et seaduse järgi pole Antonil koolipikenduseks alust.

Piret Tatuntsi sõnul see nii ei ole. Tema väitel alles tegeletakse Antoni juhtumi asjaolude kogumisega, sest see võtab aega. Siis toimub ümarlaud, kus on koos nõustaja, haridusasutuse esindajad, lapsevanem, mõnikord ka kohaliku omavalitsuse esindaja. «Juhtum võib olla keeruline. Me istume laua taga koos ja püüame leida parima lahenduse, mis on seaduse raamides, aga on ka lapse huvides,» sõnas Tartumaa Rajaleidja keskuse juht. Ta lubas Antoni ümarlaual ka isiklikult osaleda ja kinnitas, et eesti keele oskuse arendamiseks on haridussüsteemis väga palju erinevaid võimalusi.

Tartu linna haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ütles samuti, et koostöö linna ja Innove vahel käib jätkuvalt. «Antud juhtum ei ole ju veel lõppenud, sest koolipikenduse taotlus on alles Innovel menetluses,» ütles Kreegimäe ja lisas, et ühine ümarlaud toimubki sel nädalal ning otsust on oodata juunikuu teisel poolel.

Mullu said koolipikendust 542 last üle Eesti, tunamullu 516. Keeldumiste kohta Innovel statistikat pole.