/nginx/o/2017/09/08/7078607t1h5757.jpg)
MTÜ Eesti Konverentsibüroo, MTÜ Eesti Turismifirmade Liit ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit saatsid riigikogu kultuurikomisjonile ja kultuuriministrile avaliku pöördumise, mille kohaselt on Eesti konverentsiturism sobiva hoone puudumise tõttu lähiriikidest selgelt maha jäänud ning seetõttu tuleks edasi minna juba kinnitatud Linnahalli konverentsikeskuse rajamisega.
Liidud märgivad, et Tallinn on ainus Põhjamaade pealinn, kus puudub spetsiaalselt ehitatud multifunktsionaalne keskus – siia tahetakse konverentse pidama tulla, kui vaid leiduks sobivaid ruume. Linnahallist pidi saama hädavajalik konverentsikeskus, aga nüüd, kui see plaan hakkab konkreetseks saama, siis on välja ilmunud palju huvilisi. Linnahalliga ei saa lahendada kõigi ruumiprobleeme, leiavad pöördumise autorid.
«Rahvusvahelised konverentsid ja sündmused on kasulikud nii Eesti majandusele kui ka teadus- ja erialakontaktide loomiseks ning kultuurielu arendamiseks. Välisdelegaat kulutab Eestis külastuse kohta ligikaudu tuhat eurot, mida on kaks korda enam kui puhkuseturist. Ta viibib siin pikemalt ja tarbib rohkem,» seisab pöördumises.
Eelmise aasta alguses otsustas valitsus toetada Linnahalli rekonstrueerimist rahvusvaheliseks konverentsi- ja kultuurikeskuseks, mis võimaldaks meelitada Eestisse nii konverentse, kontserte, festivale kui ka muid sündmusi. Hiljuti läks Euroopa Komisjonile teele riigiabi loa taotlus, et arenguplaanid ellu viia. Konverentsikeskuse rajamisel lisandub Ernst & Youngi hinnangul aastas 18 000 täiendavat välisturisti, mis toob ligi 13,6 miljonit eurot turismitulu aastas. Juurde luuakse kuni 1049 uut töökohta ja loota võib 5,38 miljonit eurot täiendavat maksutulu ning mõju lisandväärtusele ca 19,01 miljonit eurot aastas.
Samuti suunavad liidud tähelepanu asjaolule, et Riia ja Vilnius on samuti sarnaseid keskusi arendamas ning lähevad lähiaastatel Tallinnast ette kui Linnahalli projektiga jõudsalt edasi ei liiguta.
Liidud lõpetavad pöördumise palvega hoida Linnahalli arendades fookus konverentsi- ja kultuurikeskuse rajamisel ning hoolikalt analüüsida, millised funktsioonid saavad sünergias sama katuse all toimida. «Täitmaks keskust 365 päeva aastas on võtmesõnaks mitmekülgsus ja külastajasõbralikkus. Selle saavutamine vajab hoolikat planeerimist koos eri valdkondade ekspertidega ja rahvusvaheliste parimate praktikate järgimist, et keskus oleks tuleviku vajadustele vastav ka aastate pärast. Hoolega peab analüüsima, millised funktsioonid saavad sünergias sama katuse all toimida – konverentsideks, kontsertideks, festivalideks ja muudeks tegevusteks saab ruume, sealhulgas Linnahalli suurt saali suurepäraselt ristkasutada. Ei tohi aga langeda lõksu, püüdes kõiki ruumivajadusi ühe katuse all lahendada, nii et lõpuks ei sobi maja hästi ühelegi tegevusele,» seisab pöördumises.
Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe on viimased paar aastat ajanud asju, et renoveerida Linnahall ooperimajaks. Eile arutati Mäe plaani ka riigikogu kultuurikomisjonis.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)