/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/07/7887681t1h401f.jpg)
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo registreeris mullu ja tunamullu 681 korruptsioonikuritegu.
Keskkriminaalpolitsei registreeris kahe aastaga 700 korruptsioonijuhtu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler ütles neljapäeval ajakirjanikele büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtva aastaraamatut tutvustades, et riigi tegevuse saab läbipaistvaks ja ausaks muuta, kui siduda läbimõeldud ennetavad tegevused erineval tasandil. Samas tõi ta esile, et suurem osa kahtlusalustest ei ole ametnikud.
Ombler nentis, et ennetamine ja koolitamine on korruptsioonivastase võitluse võtmesõnad.
Tema sõnul võib ennetus parandada tekkinud süsteemivigu või suunata asutuse tegevuse kohe õigele teele. «Asutus saab efektiivselt muutuda, kui selle juht on eeskujuks. Iga muutus võib võtta aega, sest ebaausa käitumise murekohad tuleb enne endale selgeks teha ja siis leida võimalus nende vigade paranduseks,» sõnas Ombler.
Ligi 40 protsenti korruptsioonialastest kriminaalasjadest on seotud kohaliku omavalitsuse või nende asustustega. Omblet nentis, et haldusreform, mille käigus vähenes omavalitsuste arv, ei ole veel korruptsioonijuhtumite arvule mõju avaldanud.
Probleemkohad on ka meditsiinisektoris, kus nõrk järelevalve on põhjustanud ametnike omakasulisi otsuseid.
Ombleri sõnul on kohalikud omavalitsused ja meditsiinisektor need valdkonnad, kus muutuste läbiviimine võtab aega, kuid mis on ausaks toimetamiseks vajalikud. „Avaliku elu edendamise varjus tehakse isiklikke huve silmas pidades siduvaid otsuseid, millega õõnestatakse ausat konkurentsi. Meditsiinis võib aga korruptsioon viia mõne patsiendi eelistamisele teiste ees,« lisas Ombler. Büroojuhi sõnul pööratakse tähelepanu ametnike ja meditsiinipersonali koolitamisele, kuid vajalik on ka asutusesisene järelevalve ja kontroll.
Ennetamise ja koolitamise olulisust rõhutab ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere. «Menetlemine annab mingiks hetkeks tulemuse, kui altkäemaksu võtja või ametiseisundi kuritarvitaja ei saa tegutseda või lõpetab väära käitumise. Hiljem võime aga samas asutuses märgata juba tuttavaid probleeme – järelevalve puudulikkus, altkäemaksu võtmine või muu korruptiivne käitumine,» sõnas Alavere.
Alavere sõnul on karistusõiguslikud meetmed siiski äärmuslikeks juhtumiteks. „Me peame tegema tarku ja kaalutletud valikuid, kuhu suuname oma töö teraviku. Peamine eesmärk on uurida mõju omavaid kuritegusid, et jõuda probleemi põhjusteni ja mitte tegeleda ainult tagajärgedega,« sõnas Alavere.
Alavere lisab, et korruptsioon võtab ausatelt ettevõtjatelt ja inimestelt nende võimaluse puhtalt asju ajada. «Väikestes kohtades on täiesti võimalik, et kohalik omavalitsus sõlmib lepingu mõne omavalitsuse liikme sugulase ettevõttega. Kuid sellistes olukordades on väga oluline teha kõike korrektselt. Lähedane peaks ennast taandama ja mitte osalema otsustamises,» lisas Alavere.