Mart Nuti sõnul ei tohi alusseadust muuta, aga poliitiline kultuur vajab ravi

Eesti põhiseaduse muutmiseks puuduvad igasugused tõsised põhjused, kuid poliitiline kultuur on vaba muutusi kogema, ütles riigikogu põhiseadus- ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige Mart Nutt kolmapäeval veebisaates «Otse Postimehest».

Nuti sõnul jaguneb Eesti avalikkus laias laastus kaheks: konservatiivid leiavad, et põhiseadust tuleks muuta vaid ületamatute probleemide ilmnemisel ja teised soovivad põhiseadust teatud regulaarsusega ümber kirjutada, kuna keskkond muutub ning alusseadus peaks olema ajakohasem.

«See viimane tähendaks mõnetist ülereguleerimist, kas põhiseadusega peaks kõike reguleerima? Ma arvan, et ei pea,» rääkis Nutt. Ta lisas, et kõige stabiilsemad ja edukamad püsiva demokraatiaga riigid on need, kus põhiseadust väga harva muudetakse ja kus kehtivad ühed maailma vanemad põhiseadused, näiteks Ameerika Ühendriigid või Norra. «Kõige ebastabiilsemad on need riigid, kus põhiseaduse tiheda muutmise kaudu püütakse mingeid probleeme lahendada,» sõnas Nutt.

Teisipäeval oli riigikogus olulise riikliku küsimusena arutlusel riigireformi kulg ja selle tulevik. Professor Rein Taagepera sõnas parlamendis esinedes, et riigireformi asemel tuleks kasutusele võtta termin rahvareform. Mart Nuti sõnul võiks rahvareformi oluliseks poliitiliseks nurgakiviks saada poliitilise kultuuri tõus, millega Eestis ei olevat asjad kõige paremini.

«Probleem on ka see, et avalikkus ei suuda populismi piisavalt läbi näha. Võtame kasvõi kõikvõimalikud algatused. Kui nende üle veidi mõelda, siis selgub, et need ei ole tegelikult teostatavad. Aga nendega minnakse kaasa, neid jäädakse uskuma ja siis saabub mõne aja möödudes taas pettumus,» rääkis Nutt. Ka sallimatuse, usaldamatuse ja vastuolude suurenemine ühiskonnas ei ole Nuti sõnul Eesti probleem ning pigem käib Eesti nende teistest maadest alanud protsesside järel.

«Kui üldistada, siis ühiskondlikud arengud ei ole käinud näiteks tehnoloogia arenguga kaasas,» ütles Nutt. «Neid protsesse on tugevalt mõjutanud info leviku kiirus ja kättesaadavus ning ka võimalus tekitada anonüümselt ühiskonnas suurt resonantsi. IT on ühiskonda väga palju mõjutanud, kuid ühiskond ei suuda ja ei oska sellega kaasas käia.»

Nutt märkis, et loetletud protsessid on kaasa toonud näiteks massilise migratsiooni, mida aastakümneid tagasi ei olnud ning tänased inertsed Euroopa riigid ja poliitikud ei olnud selleks valmis. «Võrdlemisi äärmuslikud jõud seevastu ei ole küll pakkunud lahendusi, aga nad on reageerinud kiiremini ja selle kaudu polariseerinud ühiskonda,» ütles Nutt.

Ta nimetas riigireformi raames alanud arutelu riigikogu liikmete arvu vähendamise üle populismiks. «Viidates professor Taageperale on ideaalne parlamendiliikmete arv kuupjuur rahva arvust, Eesti puhul on see sada või natukene üle saja. Islandil elab 300 000 inimest ja neil on 63 parlamendiliiget. Väga suurt ruumi parlamenti väiksemaks teha meil ei ole, kui soovime, et esindatud oleksid ka väiksemad parteid,» rääkis Nutt. «Kui riigikogu vähendada kümne saadiku võrra, ei juhtu mitte midagi. Kui vähendada 20 saadiku võrra, võivad tekkida mõned probleemid esindatusega, kui vähendada veelgi rohkem, siis omandab täidesaatev võim riigis ebaproportsionaalselt suure mõju. Ma ei usu, et ka kümne saadiku vähendamine väärib seda eksperimenti, kokkuhoidu see ei anna.»

«Otse Postimehest» on iganädalane veebisaade, mille autor on ajakirjanik Ainar Ruussaar ning mis on järelvaadatav postimees.ee leheküljel.