:format(webp)/nginx/o/2018/06/05/7885474t1h43f1.jpg)
Riigikogulase tööst loobuv Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) läheb maineka USA ülikooli juurde uurimistööd tegema.
Ehkki formaalselt on programm Harvardi ülikoolis ette nähtud kaheks semestriks alates augustist, sai Kross ameeriklastega eraldi kaubale. Ta alustab juba enne augustit ja naaseb ka kodumaale veidi varem – ikka selleks, et valimisteks valmistuda.
Krossi plaan ongi enne tuleval nädalal algavat parlamendi suvepuhkust riigikogulase kohast lahti öelda. USAsse mineku ajaks ta oma volitusi riigikogus peatada ei saa, vaid peabki ametlikult lahkuma. Urmas Paeti asendusliikmena riigikokku pääsenud Krossi asemel pääseb pärast suvepuhkust parlamenti Vilja Toomast.
«Ma ei taha sel ajal ka riigikogu liikme palka võtta. Sellest tuleks ainult palju pahandust,» lausus Kross, kes ise nimetab enda lahkumist ajutiseks. Nimelt on tal kindel plaan USAst naastes hakata vormi häälestama tuleva aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Ja kui läheb õnneks, siis riigikokku naasta.
Krossil on kindel plaan USAst naastes hakata vormi häälestama tuleva aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks.
Aprilli keskel Reformierakonna juhatusse valitud Kross plaanib partei juhtimises kaasa rääkida ka äraoleku ajal.
2015. aasta riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerinud ja mustamäelastelt-nõmmelastelt kokku ligi 2000 häält saanud Kross mandaadist loobumise pärast end halvasti ei tunne. «Ma arvan, et minu valija hindab akadeemilist tööd väga kõrgelt. Pigem on mu valija rõõmus, et ma vahepeal sellist asja teen,» sõnas ta.
Harvardi õigusteaduskonna juures tegutsev uurimiskeskus (Berkman Klein Center for Internet and Society – toim) keskendub eeskätt moodsa ühiskonna probleemidele. Keskus valib igal aastal välja paarkümmend stipendiaati erinevatest riikidest, kes töötavad enda välja pakutud uurimisteemadega. Kross hakkab eri riikide praktikale toetudes uurima, kuidas kaitsta demokraatlikke valimissüsteeme rünnete eest. Selle põhjal plaanib ta koostada soovitused.
«Muidugi loodan, et Eestil on sellest kasu, aga teistel riikidel on võib-olla isegi rohkem kasu,» lausus Kross. Tema sõnul tõuseb Eestile tulu juba sellest, et eestlane niisugust asja teeb ja dialoogis osaleb.
USAst ja Krossist rääkides ei saa üle ega ümber tema viisakeelust. Kross on varem öelnud, et ei tea, mis põhjustel on Ameerika Ühendriigid talle viisakeelu kehtestanud. Kas ja kuidas ta nüüd viisa saab, pole veel selge. «Eks see selgub. See on täiesti eraldi maailm,» ütles ta.
«Harvard taotleb seda viisat ise, neil on selleks oma osakond. Viisat on mul muidugi tarvis. Aga see on akadeemiline viisa ja eeldan, et sellega probleemi ei tule,» lisas Kross. Tema sõnul pole Harvard viisat veel taotlenud.
2010. aastal kehtestatud viisakeelust hoolimata on Kross riigikogu liikmena korduvalt USAs lähetuses käinud. Seda on parlamendi väliskomisjoni kuuluv Kross saanud teha tänu eriviisadele.
2014. aastal erakonnakaaslastele saadetud kirjas kinnitas ta, et pole teinud midagi, mis võiks USA huve kahjustada.
«Pean tõenäoseks, et viisakeelu tegelik põhjus on mingi ameeriklastele sokutatud valeinfo, mida keegi USA süsteemis on uskuma jäänud. Eeldan, et selle info edastaja on Venemaa, arvatavasti mõne oma agendi kaudu. Tõenäoselt on see sisend ameeriklastele antud kas Thbilisis või Tallinnas,» selgitas ta viisakeelu tagamaid toona.
Endine luurekoordinaator Kross oli 2013. aasta oktoobrist Interpoli tagaotsitavate nimekirjas, kuid tema nimi kadus tagaotsitavate internetilehelt neli kuud hiljem ehk 2014. aasta veebruaris. Sama aasta sügisel ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja, et Krossi tagaotsimine on ajutiselt peatatud, mitte lõpetatud.
Peale Krossi on praegusest riigikogu koosseisust lahkunud mitu tema erakonnakaaslast. 2016. aasta suvel lahkus riigikogust Martin Kukk, kes siirdus erasektorisse. Tänavu kevadel teatas sama aastaid Reformierakonna fraktsiooni kuulunud Remo Holsmer. Temagi valis parlamendi asemel erasektori.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)