/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/20/5528957t1h1e52.jpg)
Eelmisel kuul tuli Saksamaalt Eestisse tagasi üks kvoodipagulane, kellele Saksamaa ametivõimud on määranud riigist lahkumise tähtaja.
Saksamaalt tuli Eestisse tagasi veel üks kvoodipagulane (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles BNS-ile, et lisaks märtsis naasnud Süüria perele tuli mais Eestisse tagasi ka üks Süüriast pärit rahvusvahelise kaitse saaja.
Käesoleva aasta alguses määrasid Saksamaa ametivõimud kolmele Eestis rahvusvahelise kaitse saanud kvoodipagulaste perekonnale Saksamaalt lahkumise tähtaja, kolmes perekonnas on kokku 13 inimest ning nad lahkusid Eestist 2017. aastal erinevatel aegadel. Märtsi teises pooles tuli Saksamaalt Eestisse neljaliikmeline perekond ning ka mais naasnud kvoodipagulane kuulub nende sekka, kellele Saksamaa ametivõimud on määranud riigist lahkumise tähtaja.
Üprus-Tali sõnul ei avalikusta sotsiaalministeerium inimeste eraelu kaitseks ja sujuvama taaslõimumise soodustamiseks täpsemaid üksikasju tagasi saadetud inimeste taustast.
Ta märkis, et Eestisse tagasi saadetavad rahvusvahelise kaitse saajad on seotud selle omavalitsusega, kuhu nad rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud on. Kui nad on Eestist eemal viibimise ajal jäänud ilma oma eluruumidest, siis riik teistkordselt eluasemega seotud kulusid ei kata ning kokkuleppel kohaliku omavalitsusega leitakse tagasitulnutele eluase.
«Kui rahvusvahelise kaitse saaja on Eestist eemal olnud üle 90 päeva, lõpetatakse talle igasuguste riigi poolt ette nähtud toetuste maksmine. Eestisse naasmisel tuleb toetusi uuesti taotleda. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus kohaliku omavalitsuse vajaduspõhisele abile. Samuti on neil jätkuvalt õigus saada tugiisikuteenust ja eesti keele õpet,» lisas Üprus-Tali.
Eesti võttis Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu kokku 206 kvoodipagulast, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Eesti loeb selle rändekava lõplikult täidetuks.