Eestis juhtus eelmisel aastal joobes juhi osalusel 182 liiklusõnnetust, milles hukkus 13 ja sai vigastada 236 inimest.
Joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal 13 inimest
Euroopa Liidus seostatakse joobes juhtimisega 25 protsenti kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest. Eestis oli möödunud aastal see arv 27 protsenti.
Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrandi sõnul mõjutab juba 0,2 milligrammi alkoholi veres sõidukijuhi juhtimisvõtteid ja 0,5-promilline joove tõstab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise riski lausa viiekordseks.
«Selle aasta esimese kolme kuuga on järelevalve käigus tabatud üle 1100 juhi, kelle joove oli 0,5 promilli ja enam. Sellise joobe tekkimiseks piisab 85 kilogrammi kaaluval mehel kahest neljaprotsendilise kangusega pooleliitrisest õllest,» märkis Heinrand.
Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Kui pits viina tekitab 85 kilogrammi kaaluval mehel 0,21-promillise alkoholisisalduse veres, siis küsimusele, kui kõrge alkoholisisalduse tekitab viieprotsendilise kangusega pooleliitrine õlu, teadis õiget vastust – 0,33-promilli – vaid 18 protsenti meestest. Pea kolmandik vastajatest arvas, et alkoholi sisaldus veres on madalam.
Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, sportides, saunas või külma duši all käies, energiajooki või kohvi juues, ei pea tegelikkuses paika. Vaid viis protsenti alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95 protsenti tööst teeb ära maks.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo lausus, et alkoholi pruukinud juhid eksivad keskmiselt sagedamini, sest hindavad ümbritsevat valesti ja ei jõua liikluses toimuvale õigeaegselt reageerida.
Maanteeamet alustas eile kuuajast ennetuskampaaniat «Ka vähe on liiga palju», mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi ei ole sõidukijuhtimiseks lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega.