Fotod: mereväelased leidsid Eesti vetest viis laevavrakki

Mereväelased leidsid hiljuti lõppenud miinitõrjeoperatsiooni käigus viis vrakki, mille edasise uurimisega hakkavad tõenäoliselt tegelema mitmed ametiasutused.

Merepõhjast leitud vrakkidest suurim on ligi 85 meetri pikkune ning metallist laevakerega, teatas kaitseväe peastaap. Mereväelaste esmahinnangul on tegemist sõjalaevaga, mille vööri osas paiknevad kahurid võimalike kaliibritega 120 ja 70 millimeetrit.

Eesti merevägi on edastanud seni kogutud mõõdistused, asukohad ning sonaripildid muinsuskaitseametile, veeteede ametile ja meremuuseumile, kelle uurida ja identifitseerida jääb vrakkide päritolu, varasem otstarve ja ajalooline väärtus.

«Miinitõrjeoperatsiooni käigus avastatud laevavrakid on kahtlemata huvipakkuvad, ka meie jaoks on tegemist vaheldusega igapäevase töö käigus leitavatele lõhkekehadele,» ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. «Oleme huvitatud ka edasiste uurimiste toetamisest, valmidus selleks on mereväel nii allveerobotite operaatorite kui ka eriväljaõppega miinituukrite kujul.»

Eesti mereväe korraldatud ning 15 liitlas- ja partnerriigi osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti 11.-25. mai jooksul üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks 90 ajaloolisele lõhkekehale leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja teisi objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade-aegsed meremiinid, torpeedod või lennukipommid.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, üks staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.