Balti riikide peaministrid avaldasid toetust Poola soovile, et Ameerika Ühendrigid rajaksid Poola territooriumile alalise baasi, kus hakkaks paiknema soomusdiviisi suurune üksus.
Balti liidrid toetavad Poola soovi saada riiki USA alaline baas (3)
«Ameerika Ühendriikide kohalolek Poola ja Baltimaade regioonis on Eesti vaates oluline. See, et Ameerika Ühendriigid tulevad veel aktiivsemalt Poolasse, on tervitatav,» ütles peaminister Jüri Ratas esmaspäeval pressikonverentsil BNS-i küsimusele vastates. Ratase sõnul tuleb USA ning Balti riikide vahelist kaitsealast ühendust hoida.
«Arvan, et me kõik oleme huvitatud, et USA oleks meie regioonis kohal. Saame sellega täiendava julgeolekugarantii, suurema heidutuse, mida me tervitame,» lisas Leedu peaminister Saulius Skvernelis.
«On väga oluline, et (NATO) Varssavi tippkohtumise otsuseid järgitakse. Peaksime minema edasi nende tegevustega, mis suurendavad julgeolekut, ehk jätkama koostööd USA-ga,» ütles Läti valitsusjuht Māris Kučinskis samal pressikonverentsil.
USA kohalolek piirkonnas on kõige olulisem heidutus ja seetõttu tuleb teha rohkem, et Ameerika Ühendriigid siia ankrusse jääks, rääkis Poola välisminister Jacek Czaputowicz pressikonverentsil Tallinnas.
Poola on esitanud Ameerika Ühendriikidele pakkumise, et viimane paigutaks Poolasse alaliselt soomusdiviisi ning Varssavi on nõus maksma selle eest 2 miljardit dollarit. Pakkumine on tehtud kahepoolsena ja jääb väljapoole NATO raamistikku, milles vaatlejad näevad ohtu Lääne ühtsusele ning senisele koordineeritud poliitikale Venemaa suhtes, mis kehtestati pärast 2014. aasta sündmuste vallandumist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.
Samuti leiavad mõned vaatlejad, et USA alalise baasi rajamine endise idabloki territooriumile võib ärritada Venemaa juhtkonda, kuna Moskva leiab, et Lääs on andnud lubaduse uusi baase Venemaa lähedusse mitte rajada.
Esmaspäeval Tallinnas peetud pressikonverentsil hoidusid kõigi nelja riigi esindajad hindamast seda, kuidas võiks Poola ja USA kahepoolne kokkulepe mõjutada Lääne ühtsust.
NATO otsustas oma Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juulis muutunud julgeolekukeskkonna tõttu käivitada programmi EFP, mille raames paigutati pataljonisuurused mitme riigi üksustest koosnevad lahingugrupid püsivalt igasse Balti riiki ja Poolasse, kuid samas rõhutades, et tegemist ei ole alaliste baasidega.