Ukrainlanna: meie eestlasi tööta ei jäta

Piirivalvur kontrollimas Ukraina töötajate passe. Foto: Toomas Huik

Viimase aasta-kahe jooksul on ka Jõgevamaa ettevõtetes järjest enam tööle asunud ukrainlasi, keda meelitab siia eelkõige oluliselt suurem palganumber. Ukrainlaste kinnitusel nemad kohalikke tööta ei jäta.

«Praegu on mul tööluba aasta lõpuni, kuid kavatsen detsembriks eesti keele selgeks saada ning siis taotlen juba elamisluba. Olen otsustanud, et toon ka pere, abikaasa ja lapse, Eestisse,» rääkis Vooremaale 28-aastane kõrgharidusega Valentin, kes töötab Jõgeval tegutsevas Softcomis juurdelõikuse osakonnas.

Ettevõtte juhatuse liige Priit Pettai kinnitas, et paar kuud Eestis töötanud Valentini eesti keel on  juba sellisel tasemel, et noormehest saab õhtuse osakonna vanem.

«Sellises heas kollektiivis on keelt lihtsam õppida, kuigi eesti keel on väga imelik, kerge see ei ole kindlasti. Aga sõbralikud töökaaslased aitavad ka ja kui ise avatud oled, saab ka keel kiiremini selgeks,» rääkis Valentin, kes on muuhulgas täheldanud, et eestlaste mentaliteet on hoopis teine kui ukrainlastel.

«Siin ei karjuta ega sõimata töö juures, vaid räägitakse ja selgitatakse. Mind tõi Eestisse eelkõige võimalus raha teenida, sest praegu saan kolm-neli korda rohkem kui Ukrainas,» tunnistas Valentin, kes kodumaal töötas rõivatehases.

Keelekursusel osalev Harkivis elav Svitlana ütleb, et ka teda tõi Eestisse puhtalt suurem palganumber. «Ukrainas on tegelik keskmine palk 3000 grivna ehk 110 euro juures. Hästi teenivad ainult rahvasaadikud. Pensionärid saavad aga 40–50 eurot. Siin teenin ma kordades rohkem.»

Svitlana sõnul on see hea võimalus normaalset palka saada, sest kodus on tal invaliidist mees (Afganistani sõja veteran) ja poeg. Võimalusest Eestis tööd saada luges ta internetist ja otsustas proovida. Ning ta ei ole seda otsust kordagi kahetsenud.

Svitlana sõnul ei ole ilmselt kellelgi põhjust pahane olla, et nad eestlastelt töökohad ära võtavad. «Nagu aru saan, on küsimus ikka selles, et eestlasi on raske sellele tööle leida. Kui kõik töökohad oleksid kinni, siis meie vaevalt siia tuleksime,» nentis naine.

Praegu ulatub Softcomi töötajate arv saja ligi. Ukrainast pärit töötajaid on firmas kokku umbes tosin ja nendega ollakse väga rahul. Priit Pettai sõnul on neil lähema kolme aasta jooksul vaja juurde leida veel umbes viiskümmend töötajat. «Aga töökuulutused Eestis jäävad sageli täiesti  vastusteta. Seepärast võtame hea meelega tööle Ukrainast tulijaid, kes on haritud, tahavad tööd teha ning õpivad ka eesti keelt.»

Pikemalt loe Vooremaast.