Saks: lastekaitsetöötajad olid esimesed, kes koondati

Katrin Saks Foto: Mihkel Maripuu

Lastekaitse liidu presidendi Katrin Saksa sõnul on laste väärkohtlemise juhtumeid väga raske ennetada juba ainuüksi seetõttu, et masu ajal olid just lastekaitsetöötajad need, kes omavalitsustes ühena esimestest koondati ning järelevalve riskiperede üle on täna täiesti puudulik.

Saksa sõnul peaks Eestis ideaalis olema üks lastekaitsetöötaja tuhande lapse kohta, kuid meil on see arv mitu korda väiksem. Väiksematest omavalitsustest koondatud lastekaitsetöötajate ülesanded anti tema sõnul üle sotsiaaltöötajatele, kes aga peavad samal ajal tegelema ka eakate ja puuetega inimestega ning on seetõttu tööga lootusetult ülekoormatud.

Lastekaitse liidu vanematekogu liige Ene Tomberg täpsustas, et Eestis elab praegu üle 70 000 lapse omavalitsustes, kus lastekaitsetöötaja puudub. Mullu oli meil terve vabariigi peale kokku 178 lastekaitsetöötajat.

Kui linnades on lastekaitsetöötajate kaader Tombergi sõnul enamjaolt olemas, siis maakondades ja väikestes valdades-külades on olukord oluliselt halvem. Nende tegevuse edendamise üheks lahenduseks oleks Tombergi hinnangul koostöö.

«Kindlasti tuleb julgustada kogu elanikkonda märkama perede ja laste probleeme ja teavitama neist kohe erinevate ametkondade esindajaid, et varase professionaalse sekkumisega ennetada nii laste alatoitlust, hariduslikku ja tervislikku hooletussejätmist kui ka vägivalda,» rääkis Tomberg.

Saksa sõnul kulutab meie valitsus palju raha ja energiat sellele, et lapsi sünniks Eestis rohkem, kuid samal ajal jäetakse juba sündinud ja kasvavad lapsed tähelepanuta.

Tema sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et tänapäeva Eestis leidub veel selliseid vanemaid, kes oma lapsi nii julmalt väärkohtlevad, nagu näitab täna avalikuks tulnud koerte kombel kasvanud väikelaste juhtum.

«Probleem on siin üldisem. Siin tuleb välja selgitada, kas inimesed tõepoolest ei märganud või hoolinud, mis nende naabrite kodus toimub. Kui nii, siis sellisel juhul on tegemist vapustava ükskõiksusega ja diagnoos tuleks panna ühiskonnale. Või teisel juhul jätsid ametnikud oma töö tegemata,» leidis Saks.

Tema sõnul on Eestis levinud hoiak, et lapsel on igal juhul parem elada kodus vanemate juures kui kuskil mujal. Paraku tõestab täna avalikuks tulnud väärkohtlemise juhtum, et seda suhtumist tuleks muuta.

Eesti Ekspressis kirjeldatud laste väärkohtlemise juhtumi puhul tuli välja, et need väikesed lapsed olid oma vanemate jaoks pelgalt sissetulekuallikaks, kelle pealt saadi lastetoetust, üksikvanematoetust ning noorima lapse pealt lisaks veel ka vanemapalka.

Katrin Saksa sõnul on toetuste jagamise puhul tõepoolest oht, et rahad ei jõua õigesse kohta ehk siis lapseni. Tema arvates oleks sellisel juhul mõistlik, et omavalitsus peab rahad kinni ning suunab toetuse kas siis toiduabi, riiete või koolitarvete vms soetamise näol otse lastele. Osas omavalitsustes Saksa kinnitusel praegu nii ka tehakse.