Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kadriorus jalutavad pensionärid.
Kadriorus jalutavad pensionärid. Foto: Peeter Langovits

SEB pensionivalmiduse uuringus leiti, et eestlased on oma eluea pikkuse suhtes üsna optimistlikud. Naised prognoosivad oma elueaks üle 87 aasta ja mehed üle 85 aasta.

Vastajate vanuse kasvamisega kasvab ka ootus eluea pikkuse osas. Keskmiselt iga kolmas vastaja plaanib töötada ka peale ametliku pensioniea saabumist ning trendi tugevus sõltub vastaja sissetuleku mahust.

Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat, mis moodustab eestlase keskmise oodatava eluea sünnimomendil ligi 78 aastat. Selle kõrval paistab eestimaalaste prognoos, mis nii naistel kui ka meestel ületab 85 aastat, üsna optimistlik.

Vastaja vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes tugevalt ning kui 30-aastastest usub vaid 26 protsenti, et nende vanus ületab 80 eluaastat, on see veendumus 50-aastaste seas juba 33 protsenti.

Samuti ei kipu Eesti elanikud pensioni saabumisega tööd lõpetama ja mida kõrgem on vastaja sissetulek praegu, seda tugevam on tema veendumus ka vanemas eas edasi töötada.

Keskmiselt soovib peale 65. eluaastat töötada iga kolmas eestimaalane ning trend puudutab juba iga teist vastajat, kui tema sissetulek läheneb 2000 eurole kuus. Seevastu alla 1000-eurose kuusissetulekuga vastajaist soovivad tööd ka pensionieas jätkata ainult 16 protsenti.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst kommenteeris, et kuna eluiga pikeneb ja rahvastik vananeb, siis tuleb aegsasti mõelda oma pensioni sissetuleku peale – meeldib see siis meile või mitte. «Kui alternatiivina nähakse investeerimist, siis tuleks sellega võimalikult vara alustada – aeg töötab meie kahjuks,» tõdes ta.

2018. aasta vastanute arv oli Baltikumis 1500, sh Eestis võttis uuringust osa 500 inimest.

Märksõnad

Tagasi üles