Ossinovski jutt, et sotsid olid algusest peale tselluloositehase vastu, ei vasta tõele

Jevgeni Ossinovski. Foto: Eero Vabamägi

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski tervitab IRLi üleskutset valitsuses tselluloositehase eriplaneeringut puudutavad otsused ümber vaadata. Riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) sõnul on eriplaneeringuga üliraske edasi minna, sest Tartus puudub selleks poliitiline tahe ja avalik arvamus tehast ei soosi

«Mina isiklikult olin üsna veendunud algusest peale, et sellist asja tulla ei saa,» ütles Ossinovski ERRile. Kuna mõlemad koalitsioonipartnerid pidasid vajalikuks sellega edasi minna, siis ega me iseenesest uuringute vastu ei olnud, aga, et see lõpptulemusena tähendab seda, et tehast sinna ei tule, oli meile algusest peale selge,» ütles Ossinovski. 

«Tartu Emajõele seda tehast sellisena täna rajada kindlasti ei saa ja sellest tulenevalt ei ole mõtet ju ka kedagi lollitada,» ütles Ossinovski. «Selles mõttes on meil kahtlemata sellise IRLi äkilise meeleparanduse üle hea meel - senini on ju keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitanud, et tehase rajamine ei kujuta endast erilist ohtu,» ütles Ossinovski, kelle sõnul ei ole selliste projektide realiseerimine «kohalikest elanikest üle sõites» demokraatlikus ühiskonnas kohane.

Ossinovski jutt, et sotsiaaldemokraadid on algusest peale tselluloositehase vastu olnud, ei vasta aga tõele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE) ütles 2017. aasta jaanuaris, et uue suurtehase rajamine on mastaapne ja märgilise tähendusega projekt, mis on Eesti majandusarengule oluline investeering. «Kahtlemata peab sellisele projektile tähelepanu pöörama kogu valitsus. Ma ei kahtle, et tänane valitsus on selleks valmis,» märkis minister jaanuaris. 

Sotsiaaldemokraatide vastakad arvamused tselluloositehase osas tõi Postimees välja ka selle aasta märtsis. Artikkel märkis, et Palo pooldab tehast, kuid üks mõjukamaid sotsiaaldemokraate Marju Lauristin on jälle n-ö Tartu seisukohal ehk skeptiline. Skeptikute hulka märgiti artiklis ka erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.

Seeder: eriplaneeringu kehtestamine oleks ebademokraatlik

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Helir-Valdor Seeder ütles eile, et tselluloositehase eriplaneeringut ei saa algatatud kujul lõpuni viia ning tehasele tuleb leida uus asukoht.

Seeder teatas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et Tartu linna ja piirkonna elanike vastuseis tehase rajamisele on niivõrd tugev, et eriplaneeringu kehtestamine valitsuse poolt Tartu linnas või selle vahetus naabruses oleks ebademokraatlik. «IRL leiab, et valitsus peab loobuma plaanist eriplaneering lõpuni viia algatatult kujul,» ütles Seeder. «Võimaliku sobiva asukoha valikuks on vajalik nii investori soov kui ka kohaliku kogukonna mõistev hoiak,» lisas IRLi juht.

Janek Mäggi: avaliku arvamuse vastu ei saa ükski valitsus minna

Riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) ütles, et eriplaneeringuga on üliraske edasi minna, sest Tartus, kuhu tehast kavandatakse, puudub poliitiline tahe ja avalik arvamus tehast ei soosi. Teisalt ei tohi Mäggi sõnul ka ettevõtlusvabadust piirata.

«See ei ole kõikides piirkondades nii, et inimesed mitte mingil juhul ei tehast,» ütles Mäggi, kes väisas eile Ida-Virumaad ja täna Lääne-Virumaad.

Mäggi rääkis, et kohtus hiljuti Est-Fori juhtide Margus Kohava ja Aadu Polliga ning ütles neile, et negatiivne avalik arvamus on valitsuse jaoks probleem. Minister näeb, et Kohava ja Polli võiksid teha omapoolse ettepaneku, kuidas olukord lahendada. «Ma olen kindel, et nad mõtlevad hetkel palehigis, mida nad saaksid teha. Ma ei imestaks, kui neilt tuleks lähiajal üldsusele vastuvõetav ettepanek,» andis Mäggi lootust. 

«Ma olen kindel, et nad [Est-Fori juhid] mõtlevad hetkel palehigis, mida nad saaksid teha. Ma ei imestaks, kui neilt tuleks lähiajal üldsusele vastuvõetav ettepanek,» andis Mäggi lootust.

Eriplaneeringu saaks lõpetada kolmel tingimusel: kui puudub finantseering kas valitsuse või eraettevõtjate poolt; kui planeeringu eesmärk (ehitada puidurafineerimistehas) muutub; kui leitakse, et planeeringut ei ole võimalik tulevikus ellu viia. Esimese kahe punktiga probleemi pole, aga mis puudutab viimast tingimust, siis «praegusel hetkel pole võimalik avaliku arvamuse vastuseisu tõttu seda tehast ehitada,» ütles Mäggi.

«Kui kompromissi saavutada pole võimalik, võivad mõned protsessid tõesti katki jääda,» ütles Mäggi. Siiski leiab minister, et täna oleks ebakohane öelda, kas tehas tuleb või mitte, sest erinevaid tegureid on palju. «Peame arvetsama sellega, et ei saadaks Eestist välja signaali, et siin ei ole isegi võimalik uurida ja arutada,» ütles Mäggi. Ta rõhutas, et keegi ei ole veel otsustanud, kas tehas tuleb või mitte.

Mäggi jätkas, et Eestis on kindlasti kümneid, kui mitte sadu äriideesid, millest avalikkus ei tea ja mis võivad olla hullemad kui see üks konkreetne tehas. «Usun, et on võimalik ehitada ka tehas, mis arvestab avaliku huviga,» möönis ta.

«Riik peab seisma nii ettevõtjate kui ka kohalike inimeste huvide eest. Kui kompromissi pole võimalik saavutada, jääb rahva tahe peale. Ma ei välista seda, et kompromiss saavutatakse. Kui see pole aga võimalik, siis võib tõesti juhtuda, et seda tehast meile ka ei tule,» ütles riigihalduse minister Mäggi.

---  

Eesti metsanduse taustaga ärimeeste grupi loodud ettevõte Est-For Invest plaanib Tartumaale ehitada enam kui miljard eurot maksma mineva tselluloositehase.

Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.

Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Plaanitav tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.