Mida me teame üheksa Läti surnu tavatust teekonnast Eestisse?

Foto: SCANPIX

Mai keskel Põhja-Lätis Ruhjas matusebüroo Ritus sõidukiga toimunud avarii paljastas tavatu piirkaubanduse – autojuhi sõnul oli ta koormaks lahkunud, keda toodi Eestisse tuhastamisele.  Eesti krematooriumid ei taha ennast selle skandaaliga seostada.

Põhja-Lätis Ruhjas kaldus 14. mail matusebüroo Ritus sõiduk vastassuunavööndisse ning sõitis vastu metallpiiret. Juhi sõnul hakkas tal halb.

Kui u tunni aja pärast saabus kohale asendusauto nägid kohalikud jahmatusega, kuidas tavalistes laibakottides lahkunuid tõsteti kui puuhalge ringi. Sõidukijuhi sõnul oli ta koormaga teel Võru krematooriumi, avalikustas Läti telesaade «Bez Tabu». Lahkunuid veeti tavalistes laibakottides ning sõidukitel polnud külmutusseadmeid. Väljas oli sel päeval 28 kraadi sooja.

Lätis tegi avarii surnuid vedanud sõiduk. Foto: Kuvatõmmis Bez Tabu saatest

Telesaate teatel teeb Läti matusebüroo koostööd Võru krematooriumiga, sest seal olla teenus märksa odavam. Büroo kinnitusel on kõik seaduslik.

Võru eitab seost juhtunuga

Võru Matusetalitus OÜ juhatuse liige Ott Reimets ütles, et nende firma pole Ritusega koostööd teinud juba aprilli keskpaigast alates ja auto polnud seekord nende poole teel. Läti meedia pole tema sõnul nende ettevõttega info kontrollimiseks ühendust võtnud.

«Meil endal läks koormus ka juba natuke suuremaks. Nad lihtsalt vahepeal tõid meile lahkunuid tuhastamisele. Kui olid dokumendi korras, tuhastasime ära. Lepingu vormi nendega ei olnud.»

Reimets kinnitas, et varem nad koostööd tegid ja mõni Lätist saabunud surnukeha oli kilekotis, mõni kirstus. Midagi ekstreemset ta enda sõnul ei täheldanud. «Lahkunu võetakse külmast ruumist. Pannakse peale ja toimetatakse ära. Selle ajaga otseselt midagi ei juhtu.»

Lätlaste omavaheline jagelemine

Rituse juht Edmunds Litins ütles Lõuna-Eesti Postimehele, et meedias ilmunud jutt on vale. «Tavaliselt oleme läinud Võrru. Õnnetus juhtus Rūjienas, mis on Võrust teises suunas. Läksime oma büroosse Ruhjas. Mu konkurent maksis ajakirjanikele, et see lugu teha. Neile ei meeldi, et ma lähen Eestisse kremeerima. Eestlased tulevad Lätti alkoholi ostma, meie käime Eestis. See on äri,» lausus Litins, kelle sõnul esindab ka matusebüroode liidu esindaja Edgars Timpa konkurendi huve.

Telesaates Võru krematooriumi garaažiks nimetanud ja seda halvustanud Edgars Timpa lausus, et kuulis õnnetusest ajakirjanikelt ning et tema ei esinda konkurenti ja konkurent pole asjaga ka seotud. Ta kinnitas, et Ritus veab laipu ilma loata ja halbades tingimustes.

«Lugu on ühest firmast, kes arvab, et nad võivad teha kõike, mida tahavad, reeglitest hoolimata. Kui keegi su kätte saab, pead midagi tegema. Ütlema, et üheksa laipa ei lähegi Võru krematooriumi, see on lihtsalt kohalik transport! Võru firma ütleb, et nad ei tööta nendega enam aprillist saadik. Muidugi on loogiline öelda, et ei, me ei tööta nendega, need pole meie!»

Koostöö Viljandi krematooriumiga

Ruhjast on mugav tulla ka Viljandisse, sealse krematooriumi töötaja Anneli Ütsiku sõnul on neile toodud kadunukesi Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja ka Lätist.

Teisalt keeldus Ütsik vastamast küsimusele, kas Viljandi krematoorium ehk ettevõte Felkrem teeb koostööd Val­miera matusebürooga Ritus. «Te peaksite veel paremini teadma, et meil on andmekaitseseadus ja ma ei tohi selliseid andmeid avaldada,» sõnas ta ning viitas keeldumist põhjendades ka ärisaladusele. Ta soovitas rääkida ettevõtte juhatuse liikme Toomas Sumeriga, ent viimati nimetatu eilse tööpäeva jooksul telefonile ei vastanud.

Ka tema viitas Võru krematooriumile.

Tartu lätlastega enam koostööd ei tee

Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo sõnul oli neil koostöö mitmel pool Lätis tegutseva matusebürooga Paradisus, aga see lõppes kolm-neli aastat tagasi, kui Valmieras valmis krematoorium. Pärast seda pole nad lätlastele piiriülest teenust osutanud.

Tõnissoo sõnul on räägitud, et Ritusel oli Võru krematooriumiga leping, see muudab nimetatud versiooni tõenäoliseks.

Lahkunu transportimisele välismaale või välismaalt kehtivad väga konkreetsed reeglid. Piiriülene vedu peab toimuma ilmtingimata tsinkkirstus ja kaasas peavad olema dokumendid. «Esimene vastutaja on büroo, kes sellist transporti korraldas. Aga kui auto sihtkoht saab selgeks, tuleb kindlasti peeglisse vaadata ka nendel inimestel, kes pidid olema vastuvõtja rollis. Vaevalt nemad said olla teadmatuses, kui mitu lahkunut neile korraga tuleb,» ütles Tõnissoo.

Eestisse toomine võib olla mõttekas

Pärnu krematooriumi direktor Pille Mägi kinnitas, et neil pole Läti surnuvedajatega mingitki pistmist, ja nimetas juhtunut väga ebaeetiliseks.

Pärnu krematoorium avati alles mullu ja kõige kaugemalt tuuakse surnukehad kohale Saaremaalt. Mägi sõnutsi pole seega krematooriumil Läti lepingupartnereid. «Ju neil seal omal on krematooriumeid vähe ja kilometraaži poolest võib tõesti olla mõttekam neid Eestisse tuua,» selgitas direktor.