Teisipäeval Moskva Patriarhaadi Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliidiks valitud Vereja Jevgeni sõnul oli sündmuste selline käik talle ootamatu. Mis puutub tulevikku, siis soovib uus kirikupea Eesti õigeusu kiriku ning Moskvas asuva patriarhi suhteid veelgi tugevdada.
VIDEO: Uus metropoliit soovib Eesti õigeusu kiriku ja Moskva patriarhi suhteid veelgi tugevdada (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaldame järgnevalt vastse metropoliidi intervjuu portaalile Rus.Postimees.
Kuivõrd ootamatu oli teie kandidatuuri üles seadmine ja selline sündmuste areng?
Minu jaoks oli äärmiselt ootamatu minu valimine alguses kandidaadiks, sest ka kandidaate kinnitab õigeusu kiriku sinod. Ma rääkisin sellest, et Moskva Vaimuliku Akadeemia rektori ametis olin ma alates 1995. aastast ja olla 23 aastat rektor – seda on palju, sest noorus nõuab alati energiat ja liikumist. Üldiselt ootasin ma juba ammu, et muudatus tuleb. Ja see on täiesti loomulik, selles pole midagi imelikku. Aga et just selline otsus, see oli minu jaoks täielik ootamatus. Mida selles olukorras võiks öelda? Kas olen rõõmus või mitte – ei tea. Meie, kiriku keskkonnas kõik toimub Jumala tahtmise järgi. Kui Jumala õnnistus on olemas, siis hakkame tööd tegema. Kui Jumala õnnistust pole, siis nii jääbki.
Kui sageli te varem viibisite Eestis ja kuivõrd te olete jõudnud süveneda Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku probleemidesse?
Ausalt öeldes ei ole probleemidesse süvenenud. Esimest korda olin (Eestis) veel tudengipõlves 1980ndatel, kui õppisin seminaris. See oli esimene Eesti külastus. Olen olnud siin korduvalt ka viimastel aastatel. Me rääkisime palju metropoliit Korneliusega. Tulles tagasi oma sõnavõtu juurde kirikukogul, ma ütlesin, et metropoliit Kornelius oli õigeusu sümbol Eestis. Esiteks, ta oli inimene, kes kannatas nõukogude võimu ajal, kes oli vangistuses ja vangistuses mille eest? Mitte selle eest, et ta rikkus seadust või midagi muud. Ainult selle eest, et ta oli õigeusu vaimulik. Selle eest, et ta täitis oma missiooni, mida ta pidi täitma ja millel polnud poliitikaga mingit pistmist. Ja jutuajamistes metropoliit Korneliusega ma sain kirgastust tema sõnadest. Ta oli inimene sõna otseses mõttes elutark, seda mitte vanuse mõttes, vaid oma vaimse täiuse poolest. Ja sellepärast need kõnelused, minu siia tulekud, tõepoolest kirgastasid mind. Aga mis puutub probleemidesse süvenemist, siis probleemid on kõikjal. Kui mind kinnitatakse, siis ma kindlasti süvenen probleemidesse ja hakkan neid lahendama.
Te olete Moskva ja kogu Venemaa patriarhi vikaar. Kas see tähendab, et tugevneb side Eesti kiriku ning Moskva ja patriarh Kirilli vahel?
Me kõik nii öelda pärineme vene õigeusu kirikust, sellepärast see side on praegu olemas ja ka edaspidi ning tugevneb jätkuvalt.
Kas on kavas midagi muuta?
Teate, kirikut nimetatakse tavaliselt konservatiivseks elemendiks, et seal on seisak ning mingeid muutusi ei ole. Eelkõige, kirik peab uuenema alati. Uuenema kiriku iga liikme hinges ja kiriku organisatsioon ise peabki soodustama kiriku seda tegevust: vaimulike tegevust kogudustes, hinge eest hoolitsemist – see ongi kõige tähtsam ülesanne. Aga kiriku juriidiline organisatsioon on igas riigis erisugune ja see polegi peamine. Kõige tähtsam on inimeste hinge eest hoolitsemine. See on kiriku missioon ja seda tuleb ellu viia.