Ministeerium jättis erasektori palgalõhe vähendamise algatusest välja

Sotsiaalministeerium kitsendas soolise palgalõhe vähendamiseks mõeldud tegevuste käivitamiseks koostatud seaduseelnõu sihtgruppi, jättes sellest välja erasektori.

Töö- ja terviseminister Riina Sikkuti sõnul pole sooline palgalõhe Eesti mitte ainult suur, vaid ainult umbes 15 protsenti sellest on seletatav sellega, et mehed ja naised teevad erinevat tööd. Seevastu 85 protsenti Eesti soolisest palgalõhest moodustab selgitamata palgalõhe, mida olemasolevad statistilised andmed (nt erinev koormus, tööstaaž ja haridus) põhjendada ei suuda. 

Soolise palgalõhega võitlemiseks on sotsiaalministeerium koostanud seadusemuudatuse, mis jõustub paari aasta pärast ning annab tööinspektsioonile õiguse teha järelevalvet selle üle, kas naistele ja meestele makstakse avalikus sektoris võrdväärse töö eest võrdset palka.

«Meie seisukoht on, et avalik sektor peab näitama eeskuju,» rõhutas minister Sikkut täna algatust tutvustades. 

Tema sõnul kava rakendamine ettevõtetele kulutusi ei lisa, kuna palgaerinevused arvutatakse nende andmete põhjal, mida ettevõtted praegu töötajate registrisse maksudeklaratsioonide abil esitavad.

Eelnõuga ette nähtud muudatused: 

• Tööinspektsioon arvutab kord aastas digitaalse tööriista abil automaatselt iga avaliku sektori organisatsiooni üldise palgalõhe (e soolise palgalõhe protsenti - toim). Selleks kasutatakse andmeid, mida tööandjad registrite kaudu juba praegu riigile esitavad. 
• Palgalõhe protsendist ja asutuse töötajate arvust (rohkem kui 10 töötajat) lähtuvalt võib tööinspektsioon teha avalikule asutusele ettekirjutuse koostada palgaandmete soopõhine analüüs.
• Analüüsi teeb tööandja ise, kasutades selleks tööinspektsiooni eelnevalt välja töötatud juhendit ja saades vajadusel inspektsioonilt ka abi ja nõustamist. 
• Analüüsis selgitatakse välja sama tööandja juures töötavate sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste palkade (sh muud töötamise eest makstavad tasud – toim) erinevuste olemasolu või puudumine. 
• Analüüsi põhjal võib ka ilmneda, et sama või võrdväärset tööd tegevatele meestele ja naistele makstakse võrdset palka, ent suur sooline palgalõhe tuleneb nt segregatsioonist (juhid mehed ja naised alluvad). 
• Kui analüüsi põhjal selgub, et palgaerinevustele ei ole objektiivseid põhjendusi, koostab tööandja tegevuskava erinevuste vähendamiseks ja kaotamiseks. Tegevuskava elluviimisega tuleb alustada vähemalt ühe aasta möödudes. 

Samuti peaks plaanil olema koalitsiooni toetus, kuna võrdse palga teema on ka praeguse valitsuse tegevusprogrammis. «Seda on valitsuses arutatud ja selles üldjoontes kokku lepitud. Põhimõtted ei ole uued, neid on pikalt arutatud. Nüüd see on lihtsalt eelnõu kuju saanud ja liigub valitsusse,» rääkis Sikkut esmaspäeval BNSile.

Ministeeriumi algsele kavale hakata sama tegevust nõudma ka erasektorilt, pälvis sektori esindusorganisatsioonide vastuseisu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teatas 25. aprillil, et on riigi plaanile vastu, sest see ei täidaks oma eesmärki ning suurendaks halduskoormust.

Naiste keskmine töötasu oli 2017. aastal 20,9 protsenti väiksem kui meestel. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Millest palgalõhe koosneb?

Sooline palgalõhe jaguneb selgitatud ja selgitamata lõheks. Esimene on selgitatav meeste ja naiste koondumisega erinevatele ameti- ja tegevusaladele (juhid teenivad rohkem kui spetsialistid ja mõned valdkonnad on kõrgemalt tasustatud). Selgitamata palgalõhe see-eest statistiliste andmetega põhjendada ei ole võimalik.