Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

POSTIMEHE STUUDIO Juristid uuest andmekaitsemäärusest: pealekaebamisohtu kujutavad konkurendid ja töötajad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Postimehe otsestuudios selgitasid advokaadibüroo Triniti partner Karmen Turk ja advokaat Maarja Pild, milliseid ohte kujutab GDPR ehk Euroopa Liidu uus andmekaitsemäärus ettevõtjatele, kes oma valduses olevate andmete päritolu ja kasutuseesmärki tõendada ei suuda.

«Oleneb inimese eelistustest,» kommenteeris Pild, «kui ta seda linnukest ei pannud, siis sellelt ettevõttelt kirju enam justkui saada ei tohiks.»

Sellegipoolest nentisid juristid, et probleemid hakkavad esile kerkima alles siis, kui keegi otsustab kellegi vastu minna. See võib olla ettevõtte konkurent või töötaja, kes omab infot andmete käitlemisest viisil, mis pole määrusega kooskõlas.

Uudiskiri vaid nõusolekul

«Vihje nendes e-kirjades oli sellele, et edaspidi soovitakse uudiskirju saata nõusoleku alusel,» jätkas Pild, «kui nõusolekut ei antud, siis ühtegi teist alust ei olegi.»

«Andmekaitse võib teatud äriprotsessidesse tuua muutusi,» märkis Karmen Turk, «isikuandmed on meil alati olemas olnud, kuid muutunud on vaatenurk. Andmekaitse rakendamisega seni keegi ülemäära palju ei tegelenud, oli vaid jutt.»

Vajalik tõendusmaterjal

«Enam ei piisa sellest, kui keegi ütleb, et kõik on hästi, vaid ettevõte peab suutma seda tõendada,» lisas ta.

Andmebaasi haldamine koos tõendusmaterjaliga on korralik bürokraatia, millesse suured firmad – näiteks telekomiettevõtted – investeerivad tuhandeid eurosid. Väiksematelt ettevõtetelt oodatakse vähem, kuid andmete töötlemisest ja vastutusest ei pääse keegi.

«Kui ettevõte omab infot kellegi vööümbermõõdu kohta või selle kohta, kui tihti see inimene kirikus käib, peab ta väga konkreetselt suutma põhjendada, mis otstarbel see info talle vajalik on,» selgitas Turk.

Kui seda otstarvet ei leita, tuleb andmed saata prügikasti ehk igaveseks kustutada. «Paljud ettevõtted ongi seda juba teinud,» lisas vandeadvokaat.

Oht vahele jääda

Soodsa pinnase loob uue määruse kehtima hakkamine konkurentidele ja omakasupüüdlikele töötajatele, kes teavad, et ettevõte deklareerib andmetöötlust ilusate sõnadega, kuid tegelikkuses lähtub vaid omahuvist.

«Ainuüksi juba sellepärast tasuks oma majandamine ja raamatupidamine üle vaadata,» toonitas Turk.

«Kõigest võidab ikkagi tarbija, aga mitte ainult,» jätkas ta, «ettevõtetel pole andmed ainult nende kohta, kes on ostnud tooteid või teenuseid. Ettevõtjatel on andmeid suvaliste isikute kohta. Võidabki seesama «suvaline isik». Aeg näitab, kas see võitlus on õigesti üles ehitatud.»

Vaata saadet!

Tagasi üles