Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Terrorismihuvi võib tuua viieaastase vangistuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Euroopa terrorirünnakud ei ole jätnud puutumata ka Eestit. 2016 aasta juulis Prantsusmaal Nices toimunud terrorirünnakus hukkusid ka Eesti kodanikud.
Euroopa terrorirünnakud ei ole jätnud puutumata ka Eestit. 2016 aasta juulis Prantsusmaal Nices toimunud terrorirünnakus hukkusid ka Eesti kodanikud. Foto: AFP/SCANPIX

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatuse, mis lubab saata vanglasse terroristlikel eesmärkidel reisiva inimese, aga karistada ka neid, kes veebivahendusel õpivad terrorirünnakuid korraldama.

«Terrorismioht kasvab ja laieneb aasta-aastalt kiiresti – terrorism ohustab mitte ainult iga riigi sisemist julgeolekut, vaid ka kõiki inimesi, kes vähegi välismaale reisivad,» rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et Euroopa riike ähvardab üha suurem oht inimeste poolt, kes on saanud juhtnööre välisriikides asuvatelt terrorirühmitustelt. « Võitlemaks selle ohuga ja tagades terrorismiohvritele laiem kaitse, on vaja seadusi täiendada,» rõhutas.

Edaspidi sätestatakse karistusseadustikus kuriteona väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ja terroristlikul eesmärgil reisimine (sh selle korraldamine, rahastamine ja toetamine). Terrorikuriteo toimepanemise eesmärgil väljaõppe saamine võib toimuda isiklikult, aga ka elektrooniliste vahendite kaudu ning see võib seisneda erinevate teadmiste või praktiliste oskuste saamises, mis toetavad terrorikuriteo toimepanemist.

 Reisimine terroristlikel eesmärkidel on tulevikus karistatav kuriteona juhul, kui inimene reisib teise riiki eesmärgiga panna seal toime terrorikuritegu, osaleda terroristliku ühenduse tegevuses või saada terroristlikku väljaõpet. Selle eest sätestatakse karistuseks kuni viieaastane vangistus.

Uuendusena tagatakse terrorismiohvritele teiste ohvriabiteenuste kõrval ka psühholoogilise abi andmine seni kuni vaja ja kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist. «Üldjuhul on riigi õigusabi saamine sõltuvuses inimese majandusliku seisundiga. Direktiiv aga kohustab arvestama ka terrorikuriteo raskusastet ja selle asjaolusid terrorismiohvritele õigusabi andmisel. Sellest johtuvalt võimaldatakse edaspidi kriminaalmenetluses riigi õigusabi kõikidele terrorikuriteo ohvritele,» ütles Reinsalu.

 Karistusseadustikus täpsustatakse ka Eesti Vabariigi vastaste süütegude regulatsiooni, et tagada senisest täpsemini Eesti julgeolekut, iseseisvust, sõltumatust või territoriaalset terviklikkust kahjustavate või ohustavate tegude karistatavus.

Tagasi üles