/nginx/o/2018/05/22/7858572t1h9d19.jpg)
Tallinnas asuv Kalevi keskstaadion 2019. aasta tantsupeoks plaanitud kujul valmis ei saa, ehkki seda lubasid mullu Tallinna linnapea Taavi Aas, kultuuriminister Indrek Saar ja spordiseltsi Kalev president brigaadikindral (nüüdne kindralmajor – toim) Meelis Kiili, kes kirjutasid selle kinnituseks toona alla ka vastavale kokkuleppele. Ambitsioonika plaani asemel tehakse siiski hädaremonti.
Staadioni konkursi võitis aasta tagasi mais arhitektuuribüroo Kontekst tööga «Katel». Põhjalikult uuendatav staadion pidi valmima kahes etapis, ent tulevaks tantsupeoks pidi valmis saama staadion ja uued tribüünid, kus istekohtade arv pidi suurenema 15 000ni.
Teine etapp plaaniti aastaks 2026, mil istekohtade arv pidi tänu põhja- ja lõunatribüünidele veel kahekordistuma. Lisaks loodeti erakapitali panusele, et ehitada veel spordi- ja ärifunktsiooniga hooneid.
/nginx/o/2018/05/22/7858576t1hb392.jpg)
Ligi 14 miljoni euroni ulatuvad kulud lubasid riik ja linn sama koostöölepingu alusel pooleks teha.
«Plaanid olid sellised, et 2019. aastaks on kõik valmis, aga eks see on suur objekt ja asjad nii ei läinud,» ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum. Tantsupeorahvas on seega asjaga kursis.
Eelarve kõvasti väiksem
«Tegime kõik selle eesmärgiga, et selle aasta märtsis oleks saanud ehitushanke välja kuulutada. Täna oleks saanud ehitustööd alustada,» sõnas üks võidutöö autoreid Karli Luik, kel enda sõnul pole infot, millises ajakavas võiks asi edasi liikuda.
Postimehele teadaolevalt sai üsna kiiresti selgeks, et riigi panustatavast 14 miljonist jääb nii ambitsioonikaks ettevõtmiseks väheks, ning spordiselts Kalev pidi hakkama otsima erapanustajaid. Asjad on veninud, mis tähendab, et nii suurejoonelisi plaane pole võimalik ette võtta, sest lubadusest, et tuleval aastal saab Kalevi staadionil tantsida, taganeda ei saa.
«Tantsupidu «Minu arm» toimub kindlasti Kalevi staadionil, mille uuendamises on kokku lepitud tantsuvaldkonnaga. Tantsurahvas peab just Kalevit tantsupidude koduks ning sobivaimaks keskkonnaks, seega toimuvad arendustööd just seal, ehkki aastate jooksul on kaalutud ka muid võimalusi,» kinnitas kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Meelis Kompus. Sestap läheb käiku varuplaan.
Midagi siiski tehakse
Kompus lisas, et ministeeriumi, Tallinna linna ja spordiseltsi vahel on allkirjastamisel uus koostöölepingu muudatus. Selles määratakse uus ajakava ja ehitustööde maht. Koostöölepingu järgi peaks ehitus käima minema sama hästi kui kohe ning osa töödest lõpetatama 2019. aasta maiks.
Ambitsioonika suurehitise asemel tehakse ära vaid hädavajalik, mille tarbeks on riik ja ministeerium lubanud nüüd 14 miljoni asemel 5,9 miljonit eurot.
Selle raha eest loodetakse renoveerida staadioniareen ja tartaankate ning teha muruhooldus, ütles kultuuriministeerium. Peale selle plaanitakse staadionile uusi pinke, piire ja väravaid. Remonditakse ka tualetid, VIP-tribüün ja tribüünihoone. Lisaks suurendatakse elektrivõimsust, paigaldatakse välisvalgustid ning uus välisvarustus, nagu lipumastid, prügikastid, pingid ja rattaparklad. Kui seekordne kokkulepe vett peab, saavad need asjad tehtud aasta jooksul.
Pärast tantsupidu ehitatakse uus tuletorn ja selle alla omakorda uued tehnovõrgud. Rajatakse uus staadioniareen ja kate, renoveeritakse majandushoone ja garaažid, paigaldatakse staadioni valgustus mastidel ning tehakse haljastustööd nõlvadel.
«Seega, täielikult uuenenud staadion on valmis järgmiseks noorte tantsupeoks, mis toimub 2022. aastal. Kõik osalised on tööde muutunud mahus ja ajakavas kokkuleppe saavutanud,» rääkis Kompus.
Kas ja kuidas projekt «Katel» käiku läheb, Postimees teada ei saanudki. «Suuremate ehitustöödega alustame peale üldtantsupidu, kuna ajafaktor ei luba meil paraku võtta üldtantsupeo mittetoimumisega seotud riske. Seega, osa ambitsioone on edasi lükatud,» oli spordiseltsi Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert napisõnaline.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)