:format(webp)/nginx/o/2017/12/19/7420757t1h830f.jpg)
Asjaolu, et tasuta bussisõitu toetab vaid kolmandik Postimehe tellitud Kantar Emori veebiuuringus küsitletutest ning suurim on tasuta bussisõidu poolehoid pealinlaste seas, kinnitab IRLi esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul jätkuvalt seda, et maapiirkondade põhiküsimuseks pole see, kas sõita tasuta või mitte, vaid see, kas ja millal buss üldse sõidab.
«Ideaalis oleksime me soovinud, et kohalikule tasandile jääks veelgi rohkem iseseisvat otsustusõigust, kuid praegune kava tagab vähemalt selle, et kedagi ei karistata selle eest kui nad otsustavad kvaliteedi tõstmiseks jätkuvalt piletitulu küsida,» kirjeldas Seeder IRLi seisukohta tasuta maakondliku ühistranspordi praeguse kava osas.
Samas toonitas IRLi esimees, et ühistranspordi korraldamine ei ole valdkond, mida saaks teha üleriigilise arvamusküsitluste alusel, sest olukord Eestimaa erinevates piirkondades on nagu öö ja päev.
Tutvu uuringuga:
«Uuringu tulemused näitavad seda, millest IRL kogu aeg rääkinud on. Me ei saa ühistranspordi korraldust puudutavaid otsuseid teha Tallinnast lähtuvalt, vaid peame lähtuma kohalikust tasandist,» sõnas Seeder. See, et Tallinn on ainuke koht, kus tasuta ühistranspordi toetajaid oli rohkem kui vastaseid, näitab Seederi sõnul seda, et pealinlaste arusaam ühistranspordi kitsaskohtadest erineb ülejäänud Eestist märkimisväärselt.
Ta tõi näite: «Kui Tallinnas käib ühistransport iga kümne minuti tagant, siis suure osa tallinlaste eelistus ongi, et tihedalt korraldatud liinivõrk oleks tasuta. Samas hõredalt asustatud maakonnas käib buss mõnel juhul kord, kaks päevas.»
Seederi sõnul peegeldavad uuringu tulemused, et maapiirkondade põhiküsimuseks pole aga see, kas sõita tasuta või mitte, vaid see, kas ja millal buss üldse sõidab.
«Maapiirkondades ei ole küsimuseks niivõrd see, kas sõita tasuta või mitte, vaid see, kas ja millal buss üldse sõidab, ning küsitluse tulemused seda ka peegeldavad.»
IRLi esimehe sõnul suunab praegune ühistranspordi korraldus enamuse raha suurimate tõmbekeskuste ümber, kus on juba tihe ja dubleeritud liinivõrk. Vähem raha läheb sinna, kus liinivõrk on hõre ja inimesed ei saa sujuvalt liikuda. Seeder toonitas, et maksumaksja raha jagamine on alati valikute koht.
«Kui transpordiga saab tasuta sõita ja ainult väike osa vahenditest läheb liinivõrgu tihendamiseks, siis on prioriteedi asetus vale. Meie seisukoht on algusest peale olnud, et ühistransporti puudutavad otsused tuleb langetada kohalikul tasandil, sest kohalikud ühistranspordikeskused on need, kes tunnevad kõige paremini kohalikke olusid ja vajadusi,» sõnas Seeder.
«Olen kohtunud paljude inimestega nii linnas kui maal, ja kui ma küsin, kuidas tuleks seda ühistranspordile eraldatud 25 miljonit eurot kasutada, siis ei ole kellegi esimene eelistus tasuta bussisõit.»
Seederi sõnul koheldakse kohalike omavalitsus riigi dotatsiooni jagamisel, ühistranspordi korraldamisel ja õpilasveo korraldamisel ebavõrdselt. «Suuremate linnade ümber tiheda avaliku liinivõrguga piirkondades maksab riik õpilaste veo korraldus omavalitsustele kinni, samas äärealadel kohalike omavalitsuse korraldatavate õpilasveoliinide eest ei maksa riik sentigi ning see tasutakse KOVi eelarvest.»
IRLi esimees toonitas, et maksumaksja rahast toetatav süsteem peab lähtuma võimalikult suurest kasusaajate hulgast ja olema nii rahaliselt kui sisuliselt kestlik. «Lihtne ja kasutajasõbralik süsteem toob liinidele rohkem sõitjad ja see omakorda on kasulik keskkonnale,» ütles ta kokkuvõtteks.
Loe lisaks:
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)