/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/17/7848841t1h8dd9.jpg)
Tallinna Tehnikaülikool katsetab energiasäästulahendusi ning renoveeris vana pereühiselamu Eestis esimeseks liginullenergiamajaks, esimese kuu mõõtmistulemused olid üllatavad.
Esimesed mõõtmistulemused eriti säästlikus kortermajas üllatasid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Energiatõhususarv näitab, kui suur võiks olla hoone prognoositav energia tarbimine ja selle alusel antakse välja ehitusluba, see peaks enam-vähem kattuma elanike tegeliku tarbimisega,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees.
Ta lisas, et tegelik ja eeldatav energia tarbimine peaksid kattuma, nagu auto kütusekulu võiks olla sama, mis tootja on lubanud. «Aga sõltuvalt jala raskusest võib see erineda,» lisas ta.
Professori sõnul ei saa aga insener arvutusi tehes ette nähe, kui palju inimesed pesemiseks vett kasutavad või kui kõrget temperatuuri toas hoiavad.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/17/7848829t1h4e81.jpg)
TTÜ renoveeritud pereühiselamu energiatarbimine klapib päris hästi eeldatuga, kuid sooja vett kulus märksa enam.
Professori sõnul ei saa öelda, et tudengid oleksid eriti mustad. «Kui võrrelda ühiselamut ja tavalist kortermaja, siis siin (ühiselamus – toim) on 4000 ruutmeetri peal märkimisväärselt enam inimesi, sest siin on palju väikseid tube,» selgitas ta nii suurt vahet.
Energiatõhususarvu rehkendamisel on silmas peetud tavalist kortermaja, kus on ka kolme- ja neljatoalisi kortereid. Ühiselamus elab ühes toas aga sageli kaks-kolm inimest. «Vett kasutavad inimesed, mitte pindala,» sõnas ta.
Kalamehe sõnul selgus ka, et tudengid armastavad elada eeldatust paar kraadi soojemas toas, kui arvutused ette nägid.
Samas elektritarbimine oli eeldatust väiksem, sest ruumides on säästlikud LED-valgustid ja hoone toodab ise ka elektrit. «Terve hoone peale on suured pesumasinad, mis on ilmselt säästlikumad kui väike masin igas korteris eraldi,» sõnas Kalamees.
TTÜ üliõpilasküla direktor Jaak Kääp ütles, et ei ole õige veebruarikuu andmete põhjal teha ulatuslikke järeldusi, sest esimesed kuud ei olnud kuigi päikselised. «Päikseenergiat on rohkem mais, juunis,» lisas ta. Täpsem ülevaade liginullenergiamaja energiatarbimisest selgub aasta pärast.
Üliõpilasküla juhi sõnul on üür võrreldes kahe aasta taguse ajaga tõusnud ja ühetoalise korteri üür koos küttekuluga on umbes 350 eurot. «Aga küttearve on kukkunud kaks-kolm korda,» lisas Kääp.