Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Endine minister meenutas, kuidas ta varata jäi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urmas Arumäe.
Urmas Arumäe. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees
  • Eksminister mõtles ka eraisiku pankrotile.
  • Valelt mehelt krundi ostmine läks maksma 800 000 krooni.
  • Mitmed sõbrad pöörasid Arumäele selja.

Mart Laari valitsuse justiitsminister, vandeadvokaat Urmas Arumäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsil sellest, kuidas ta möödunud majanduskriisi ajal oma üle miljoni euro küündinud varast ilma jäi.

Jõukat ja edukat Arumäed tabasid probleemid möödunud kümnendi majanduskriisi ajal. Mees rääkis Pärnus kaks lugu, mille tõttu ta kogu oma varast ilma jäi ja pidi eluga uuesti nullist alustama:

«Esimesena andsin käenduse ühele oma pereliikmele, kes tegeles kinnisvaraarendusega. Aga siis tuli peale sügav masu ja laenuandjad soovisid raha tagasi saada. Nagu ikka, pöördusid nad minu kui käendaja poole. Mõtlesin siis, et tuleb müüa seda, mida müüa on, ja oma kohustused täita,» rääkis Arumäe.

Ta meenutas, et tal käis peast läbi ka variant, et teeks üksikisiku pankroti, kuna majanduslikult oleks see mõistlikum olnud. «Aga ma ei teinud seda. Seetõttu tuli mul kogu oma maisest varast loobuda ja alustada elu nullist, just majanduslikus mõttes,» nentis eksminister.

Arumäe lisas, et samas ei saa keegi väita, et ta poleks oma kohustusi täitnud. «Jäin ilma hunnikust asjadest, aga see polegi nii tähtis. Nullist alustamisel on hea pool. Iga päevaga läheb olukord paremaks ja see on väga motiveeriv,» lausus Arumäe.

Teine juhtum oli seotud umbes sama ajaga, kui 2011. aastal toimusid riigikogu valimised. «Kandideerisin seal. Aga enne seda juhtus üks lugu, kus mind ähvardati, et pannakse minust üht-teist ajalehte. Enne valimisi polnud ma huvitatud, et mingi meediamüra tuleb,» rääkis Arumäe.

Lugu seisnes selles, et Arumäe oli enne olnud Viimsi vallavanem. Ta soovitas toona oma lähikondse elukaaslasel osta Viimsis teatud piirkonda maad, kuna sinna oleks saanud ehitada kortermaju. Nii kodanik ka tegi. Aga Arumäe valitsemisaeg sai otsa, tuli uus vallavalitsus, nemad muutsid planeeringuid ja seda, mis oli plaanis, ei toimunud.

«Mulle heideti ette, et olen andnud halba nõu, ja mind ähvardati mingi artikliga,» ütles Arumäe. Kuna ta seda enne valimisi ei tahtnud, andis ta nõusoleku, et tasub mingi summa võlakirja alusel, üle 800 000 krooni. Tolleks hetkeks avaldati artikkel juba ära.

«Seega ma ei lunastanud oma võlakirja ja me läksime kohtusse. Vaidlesime seal, kas võlatunnistus veel kehtib või mitte. Kui sai selgeks, et kehtib, tuli mul jälle maksta,» meenutas Arumäe.

Tegu oli Eesti Ekspressis ilmunud artikliga, kus Pärnu ettevõtja Anti Kuusk rääkis, et ajas äri koos Andres Sepaga, kes oli mõni aasta tagasi Arumäe tütre elukaaslane ning kellele Arumäe soovitas osta krunt vallavalitsuse lähedal, kuid hiljem palus Arumäe Viimsi maatüki endisele omanikule odavalt tagasi müüa, sest too soovib seda, ja mehe maine on nii karm, et tema palvetele tasub vastu tulla. Selle tehingu pidigi Arumäe omast taskust 800 000 krooniga kompenseerima.

Arumäe rääkis nüüd tagantjärele saadud õppetundidest. «Kui probleemid tekkisid, suunasin kogu oma energia nende lahendamisele, mitte probleemidest kõrvale hiilimisele. Probleemiga tuleb tegeleda ja see vaikselt lahti harutada. Kui vaadata nendele lugudele tagasi, siis midagi polnud teha, mina olin andnud käenduse ja võlakirja, mina pidin seda probleemi lahendama. Mitte keegi teine,» nentis Arumäe.

Ta jätkas, et kui satud jamadesse, peab olema valmis selleks, et inimesed ei taha sinuga enam suhelda. «Kolm, keda ma ise sõbraks pidasin, kadusid mu elust. Enne olin minister ja vallavanem, sellisega sobis suhelda küll. Nüüd on tal probleemid, enam ei ole mõtet suhelda, mõtlesid nad. Tuttavaid oli seitse, kellele ma enam suhtluspartnerina ei sobinud,» tunnistas eksminister.

Lisaks tuleb aus olla, rõhutas Arumäe. «Valetamisega on see lugu, et peab kogu aeg meeles pidama, kellele sa midagi oled öelnud. Kuigi aus on esialgu võib-olla raske olla, siis hiljem on väga hea tunne, kui oled tõtt rääkinud,» lausus ta.

«Kui ma nüüd tagantjärele selle peale mõtlen, siis tegelikult ma kaotasin ainult asju. Praegu on mul oma tegemised, elu ilus, päike paistab, linnud laulavad, loodus õitseb.»

Tagasi üles