:format(webp)/nginx/o/2015/06/16/4190207t1h6780.jpg)
Tartu ja Tallinna tipparstid ja kolme suurema haigla juhid käisid välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikoolihaigla, millel on kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas.
Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas «Aktuaalsele kaamerale», et suurema haigla mõte on see, et kliiniliseks uurimistööks oleks suurem populatsioon, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Üks haigla vähendaks Siiguri sõnul tarbetut konkurentsi haiglate vahel, ühtlasi on nii võimalik parandada haiglate tööjaotust.
Näiteks organisiirdamised tehakse seda pikalt praktiseerinud Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuid põletusravi Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus selleks omakorda parim kompetents.
Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla on juba varem Eesti haiglavõrku oma käe järgi muutnud, nö jagades omavahel ära maakonnahaiglad. Loe sel teemal: «Suurhaiglad jagavad Eesti omavahel ära».
Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf ütles «Aktuaalse Kaamera» otse-eetris, et ühise ülikoolihaigla moodustamine ei mõjutaks maakonnahaiglate süsteemi, samuti ei aitaks see ravijärjekordade probleemi lahendada.
«Ei ole vist väga suur saladus, et me meedikutena hindame riigi niisugust osa tervishoiukorralduses ja visiooni kujundamises tagasihoidlikuks,» vahendas ERR uudised Tallinna Lastehaigla juhatuse esimehe Katrin Lutsu arvamust.
Tallinna haiglaid kureeriv abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul ei loobu pealinn plaanist seitsme aastaga ehitada valmis suurhaigla ning kui riik on valmis panustama uue haigla rajamisse 150 miljonit, siis loovutab pealinn talle kuuluva lastehaigla riigile.
Riigikontrolli 2011. aasta kokkuvõte kritiseeris sotsiaalministri Hanno Pevkuri tegevusetust haiglavõrgu reformimisel, kirjutas Postimees.
2010. aastal avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlenud riigkontrolli audit näitas, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt ei patsiente, arste ega raha hoonetesse või seadmetesse investeerimiseks.
«Meditsiinihariduse võtmekoht on ülikoolihaigla, kus peavad piisavas mahus olema esindatud kõik arstlikud erialad, seal peab olema taristu õppe- ja teadustööks. Äärmiselt oluline on teeninduspiirkond, mis peab tagama kõigi olulisemate haiguste esindatuse õppe- ja teadustööks vajalikus mahus,» kirjutavad haiglajuhid ja arstid Eesti Arsti juhtkirjana avaldatud pöördumises.
Pöördumise koostajate sõnul on enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest. Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla.
Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla (Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla – toim) ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas.
Eesti lähipiirkonnas on Helsingi ülikoolihaiglaks liitunud 17 haiglat, mis transpordiaegu arvestades asuvad teineteisest niisama kaugel kui Tartu ja Tallinn.
Sarnaselt on Stockholmis Karolinska ülikoolihaigla muudetud liitumise tulemusel üheks Euroopa suurimaks ravi- ja teaduskonsortsiumiks.
«Regionaalse tervishoiu tagamine oleks mõlema linnaku vastutus ja toimiks sarnaselt praegusega,» seisab pöördumises. Liitunud haiglad näevad, et kooskõlastades omavalitsustega toimuks mõnede erialade piirkondlik profileerumine.
Arstiõpe jääks Tartu Ülikooli vastutusvaldkonnaks, kliiniline õpe ja õpetamine toimuks nii põhja- kui ka lõunalinnakus.
Arstide, residentide ja tudengite parema liikumise tagamiseks ühinenud haiglate vahel tuleks rajada neile sobilikud majutusvõimalused.
«Ühtses struktuuris loodaks ühtsed ravistandardid, mida rakendataks kõigi patsientide ravis ja mis omakorda võimaldaks teha kogu rahvastikku hõlmavat teadustööd,» seisab pöördumises.
Üks suur konsortsium võimaldaks koordineeritud investeeringuid, efektiivsemaid riigihankeid, vähendaks põhjendamatut nn võidurelvastumist ning võimaldaks optimeerida halduskulusid.
Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse kaudu parandaks ülikoolihaigla kliinilise teadustöö tingimusi.
Paraneks oluliselt Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, suureneksid šansid teadusraha taotlemisel ning Eesti võimekus osaleda rahvusvahelises teadustöös.
Pöördumise koostanud Joel Starkopf on Tartu Ülikooli Kliinilise Meditsiini Instituudi juhataja, Peep Talving Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse ülemarst ja juhataja ning ka Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku professor, Urmas Siigur Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees, Agris Peedu Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees, Katrin Luts Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees ning Toomas Asser Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja ja vastvalitud uus rektor.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)