2010. aastal avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlenud riigkontrolli audit näitas, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt ei patsiente, arste ega raha hoonetesse või seadmetesse investeerimiseks.
Patsiente jagub vaid ühele suurhaiglale
«Meditsiinihariduse võtmekoht on ülikoolihaigla, kus peavad piisavas mahus olema esindatud kõik arstlikud erialad, seal peab olema taristu õppe- ja teadustööks. Äärmiselt oluline on teeninduspiirkond, mis peab tagama kõigi olulisemate haiguste esindatuse õppe- ja teadustööks vajalikus mahus,» kirjutavad haiglajuhid ja arstid Eesti Arsti juhtkirjana avaldatud pöördumises.
Pöördumise koostajate sõnul on enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest. Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla.
Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla (Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla – toim) ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas.
Nagu Soomes
Eesti lähipiirkonnas on Helsingi ülikoolihaiglaks liitunud 17 haiglat, mis transpordiaegu arvestades asuvad teineteisest niisama kaugel kui Tartu ja Tallinn.
Sarnaselt on Stockholmis Karolinska ülikoolihaigla muudetud liitumise tulemusel üheks Euroopa suurimaks ravi- ja teaduskonsortsiumiks.
Haiglad riigi asemel otsuseid tegemas
«Regionaalse tervishoiu tagamine oleks mõlema linnaku vastutus ja toimiks sarnaselt praegusega,» seisab pöördumises. Liitunud haiglad näevad, et kooskõlastades omavalitsustega toimuks mõnede erialade piirkondlik profileerumine.
Arstiõpe jääks Tartu Ülikooli vastutusvaldkonnaks, kliiniline õpe ja õpetamine toimuks nii põhja- kui ka lõunalinnakus.