Kopli tulistaja: kartsin, et turvamehed löövad mu kolba lõhki

Kopli tulistamises süüdistatav Alexander Yakimenko Harju maakohtus. Foto: Tairo Lutter

Põhja-Tallinnas Kopli liinidel mullu juulis kaht turvameest tulistanud mees rääkis täna Harju maakohtus, et ta kartis vägivalda ja tulistamise hetkel ta ei mõelnud kainelt.

75-aastane Alexander Yakimenko rääkis, et läks mullu 2. juulil Liinivahe tänaval asuvasse mahajäetud majja vaatama, kas seal on midagi väärtuslikku, näiteks metalli või telliskive, mida õnnestuks maha müüa.

Kui turvamehed sündmuskohale saabusid, otsustas mees enda sõnul, et räägib nendega rahulikult. «Mis seal ikka, jäin vahele, las nad siis kutsuvad politsei. Kuid üks turvameestest hakkas minu peale karjuma, lubas mul kolba sisse lüüa, nii et ajud väljas. Tundsin reaalset ohtu ja kartsin tõepoolest, et nad kavatsevad minusuguse väikese niinimetatud bomži maha lüüa ja kuskile prügihunnikusse visata,» rääkis Yakimenko.

Mees taganes turvameeste eest ja kui need olid temani jõudnud, et tast kinni haarata, haaras ta selja tagant kiiresti püstoli, taskust salve, laadis selle kiiresti ja tulistas. «Ma ei tahtnud neid kindlasti tappa, tegin lasud allapoole. Mul läks nagu peas mingi klapp lahti. Ma ei tea kas, ma tahtsin tulistada maha või jalgadesse, tegin lasud allapoole. Arvasin ise, et tegin kaks lasku, pärast uurija ütles, et ma olin tulistanud neli korda,» sõnas Yakimenko.

Mehe sõnul oli ta sel hetkel sellises šokis, et ei pannud isegi tähele, et oli ka iseendale kätte tulistanud.

Seejärel otsustas ta sündmuskohalt põgeneda. Enda sõnul oli Yakimenko veendunud, et turvameeste elu ohus ei olnud. Enne ärajooksmist kuulis ta, kuidas üks turvameestest häirekeskusesse helistas ja abi kutsus.

Relv oli kaasas kaitseks koerte vastu

Yakimenko sõnul ta relva tavaliselt kaasas ei kanna, aga sellel päeval oleks justkui saatan teda eksitanud ja ta võttis Makarovi püstoli kaasa.

Yakimenko sõnul oli tal püstol kaasas selleks, et vajadusel sellega ennast koerte vastu kaitsta. Ta meenutas, et mõnel korral on teda koerad rünnanud.

Saatuslikul päeval ei olnud Yakimenko Liinivahe 17 maja juures esimest korda. Mees sattus sinna kaks päeva varem. Mööda raudteed kõndides märkas ta, kuidas Liinivahe 17 maja keldriaknast astub välja kaks asotsiaali välimusega meest.

«Sain aru, et sellesse majja on võimalik sisse saada. Otsustasin minna asja uurima. Läksin majja sisse ja märkasin kohe, et seal asub turvakaamera. Võtsin seal vedeleva punase jope ja riputasin selle seinale turvakaamera ette. Seejärel lahkusin majast ja ootasin 35-40 minutit. Ühtegi turvameest või autot sündmuskohale ei saabunud. Jõudsin järeldusele, et maja tegelikult ei valvata ja otsustasin mõne päeva pärast tagasi tulla,» jutustas mees.

2. juulil kella 10 paiku Liinivahe 17 majja jõudes märkas ta esimese asjana, et turvakaamera ette riputatud punane jope on samas kohas. Majas ringi vaadates kuulis ta, kuidas maja juurde sõidavad turvafirma autod. Mees mõtles majast lahkuda, kuid turvamehed olid juba kohal ning ta otsustas ennast majas varjata ja oodata, kuni turvatöötajad lahkuvad. Seinale riputatud jopest möödudes avastas ta, et selle sisse oli lõigatud auk, nii et see tegelikult kaamera vaatevälja ei varja.

«Sain aru, et mulle oli seatud lõks, millesse ma langesin. Kuna üks turvameestest oli eestpoolt juba majja sisenenud ja liikus minu poole, leidsin, et olen juba vahele jäänud ja läksin majast välja. Siis hakkas maja taga ootav turvamees minu peale karjuma,» rääkis Yakimenko.

Tema selja tagant väljus majast ka teine turvamees ja järgnesid sündmused, mis viisid tulistamiseni.

Kuul opereeriti Yakimenko käelabast välja alles Lätis

Pärast tulistamist jooksis Yakimenko sündmuskohalt minema ja viskas kaasas olnud spordikoti ning püstoli koos salvedega minema.

«Tahtsin püstolist vabaneda, et ma sellega rohkem mingeid rumalusi korda ei saadaks,» selgitas ta. Ta rääkis, et oli juhtunust nii šokis, et ei tahtnud enam elada.

«Tahtsin maa alla vajuda. Enesetapu peale ma ei mõtelnud, kuna see oleks patt. Ma sõitsin lihtsalt Eestist ära. Riias pidas politsei mu Eesti politsei taotluse alusel kinni. Sel ajal oli mul kuul endiselt käe sees,» rääkis ta.

Läti politseinikud toimetasid Yakimenko haiglasse, kus arstid talt kuuli vasakust käelabast välja opereerisid. Seejärel saadeti mees Eestisse tagasi.

Yakimenko oli NSV Liidu mitmekordne meister laskmises

Yakimenko rääkis kohtus et ta on tegelenud tulirelvade ja laskmisega juba üle 30 aasta. Muu hulgas tegeleb ta laskespordiga ning on enda sõnul tulnud viis korda Nõukogude Liidu meistriks laskmises. Ta rääkis, et nõukogude ajal tegutses ta Dünamo laskespordiklubis põhitöö kõrvalt relvurina ja õpetas muu hulgas välja ka miilitsakooli õppureid. Põhitöö oli Yakimenko sõnul nõukogude ajal tal siseministeeriumi alluvuses, ta tegutses kohtumajade valvamisega.

Laskevõistlustel on ta osalenud siiamaani ning enda sõnul kasutanud võistlustel osalemisel sama Makarovi püstolit, mis oli tal kaasas kuriteopaigal mullu juulis.

Püstoli hankis ta enda sõnul «Paksu Margareeta juurest», makstes selle eest 500 krooni. Püstoli ostis ta laskekõlbmatuna. Laskekõlbulikuks muutis ta relva seetõttu, et näha, kas ta saab sellega hakkama.

«Relva laskekõlbmatuks muutmiseks oli sellest ära võetud 5 grammi metalli, ma pidin selle 5 grammi sinna lihtsalt tagasi panema,» selgitas mees.

Millal Yakimenko deaktiveeritud relva uuesti töökorda seadis, selle kohta andis ta erinevaid vastuseid – kas aastal 1999, 2000 või 2001. Täpsustavale küsimusele erinevate vastuste kohta selgitas ta, et ei mäleta täpselt, millal see aset leidis.

Mees rääkis, et enne saatuslikku päeva Kopli liinidel oli ta oma püstolit hoidnud kogu aeg kodus kapis ja mullu 2. juulil võttis ta relva esimest korda endaga kaasa. Ta kinnitas, et relv ei olnud taskus laetud. Püstol oli tal selja taga vöö vahel ja salv koos padrunitega taskus.

Oma elukohast leitud rohkem kui 7600 padruni olemasolu põhjendas Yanimenko sellega, et laskesporti harrastades jääb ikka mõnest harjutusest padruneid üle. «Kümme padrunit ühest laskekorrast, mõnikümmend padrunit teisest korrast, nii need kogunesid. Ma ei pea seda üldse suureks koguseks, mul kuluksid need padrunid ära umbes kümne treeningkorraga,» rääkis mees.

Oma kodust leitud sajad relvaosad olid Yakmenko sõnul päris Tallinna Keskvanglast kus ta kuni 2000. aasta alguseni töötas. «Ma küsisin seal, mida nende relvaosadega tegema peaks, mulle vastati, et need on maha kantud ja korista need sealt ära. Nii need minu kätte sattusid,» selgitas ta.

Prokurör süüdistab meest mõrvakatses ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises

Süüdistuse järgi tulistas 75-aastane Alexander Yakimenko mullu 2. juulil Liinivahe tänaval kaht turvameest, haavates neid raskelt. Põhja ringkonnaprokuratuur esitas mehele süüdistuse mõrvakatses ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Yakimenko ennast esmaspäeval alanud kohtuprotsessil süüdi ei tunnistanud.

Yakimenkol puuduvad relvasoetamisluba ja relvaluba. Sündmuskohal oli tal aga kaasas ebaseaduslikult omandatud Makarovi püstol koos padrunitega.

Samuti leiti kahtlustatava kasutuses olevatest korteritest ja abiruumidest 7., 13. ja 19. juulil 2017 läbiotsimiste käigus ebaseaduslikult omandatud tulirelvade olulisi osi ja suures koguses laskemoona. Muu hulgas oli mehe valduses 25 tulirelva lukku või lukudetaili, kuulipilduja luku korpus, püstolkuulipilduja PPS luku eeskujul valmistatud lukk, sileraudse püssi lukustuskeha külgplaat, 54 Kalašnikovi automaadi või kuulipilduja osa, 13 Mosini vintpüssi detaili, kuus püstoli TT detaili, 20 Nagani revolvri detaili, 41 Makarovi püstoli detaili ja 53 Margolini püstoli detaili. Lisaks nimetatud relvaosadele leiti mehe elukohast veel sadu relvadetaile. Lisaks oli mehe elukohas ka 7652 laskekõlbulikku padrunit ja padrunikomponenti ning 40 grammi suitsuta püssirohtu.