Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Fotod ja video: algas aasta suurim Eesti territoriaalmeres peetav miinitõrjeoperatsioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti ja liitlaste mereväe alused võtsid täna kursi miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit alade poole, kus hakatakse kahe nädala jooksul lõhkekehi otsima ja hävitama.

«Open Spiritil otsitakse lõhkekehasid aladelt, kuhu on Esimese- ja Teise maailmasõja ajal miine veesatud. Avastatud ja tuvastatud miinide kahjutuks tegemine toimub lõhkamise teel,» ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. «Veealused lõhkamistööd toimuvad ainult päevasel ajal, tagades suurima ohutuse ja häirides võimalikult vähe kohalikku tsiviilelanikkonda.»

Tänavu kuni 25. maini Eestis aset leidval Open Spiritil osalevad 15 erineva liitlas- ja partnerriigi mereväelased, kokku 850 inimest. Aktiivne miinitõrjeetapp kestab ööpäevaringselt vahemikus 14.-24. mai. Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele.

Muhu saarele Lõunaranna sadamasse on miinitõrjeoperatsiooni ajaks rajatud sukeldumisi toetav miinituukrite laager. Lisaks Eesti mereväe miinituukritele paiknevad seal ka Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Poola ja Läti miinituukrid – kokku ligi 80 veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemisele spetsialiseerunud kaitseväelast.

Eesti mereväe korraldatavast Open Spiritist võtavad osa NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, miinitõrjeeskaadri Baltron laevad ning partnerid Rootsist Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad laevadelt saadud teabe ja fotode põhjal lõhkekehad identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Tagasi üles