Õiguskantsleri institutsioonist saab riiklik inimõiguste asutus

Ülle Madise. Foto: Tairo Lutter

Põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega õiguskantsleri institutsioonist saab riiklik inimõiguste asutus Eestis. Samuti hakkab ta jälgima puuetega inimeste konventsiooni täitmist.

Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga saab õiguskantsler ülesande kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ja uurida nende õiguste rikkumisega seotud kaebusi Eestis.

«Seadusega määratakse õiguskantsler Eestile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitjaks, laiemalt tagatakse Eestis tõhusam inimõiguste, sh puuetega inimeste õiguste kaitse.»

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants selgitas, et eelnõuga täidab Eesti kohustuse, mis tuleneb ÜRO Peaassamblee 1993. aasta resolutsiooni nn Pariisi printsiipidest ja mis näeb ette riikliku inimõiguste asutuse loomise. «Õiguskantsler täidab juba praegu suurt osa riiklikule inimõiguste asutusele ette nähtud ülesannetest, aga tal puudub selge volitus tegutseda riikliku inimõiguste asutusena,» põhjendas Pomerants seadusemuudatuse vajalikkust.

Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) esimene lugemine on kavandatud 29. mai riigikogu istungile. Praeguste plaanide järgi peaks seadus jõustuma 1. jaanuaril 2019. 

§ 1. Õiguskantsleri seaduse täiendamine

Õiguskantsleri seaduse § 1 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

«(10) Õiguskantsler täidab inimõiguste kaitse ja edendamise ülesandeid, lähtudes ÜRO Peaassamblee 1993. aasta 20. detsembri resolutsioonist nr 48/134 «Inimõiguste kaitse ja edendamise riiklike asutuste staatuse ja toimimise põhimõtted».

(11) Õiguskantsler täidab tulenevalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikest 2 konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid.».