Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Üle-eestiline küsitlus: miks Eesti peredesse sünnib nii vähe lapsi? (21)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kiire elutempo, usaldamatus Eesti riigi suhtes, aga ka napid ruutmeetrid kodus - on mõned põhjused, miks noorte inimeste arvates sünnib Eestis nii vähe lapsi. Mis täpselt on madala iibe põhjuseks näeb Postimehe, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimehe, Sakala ja Tartu Postimehe tehtud videoküsitlusest. Küsitlus avaneb, kui klikkida kaardil oleval ikoonil.
 

«Riik ei ole selles süüdi, et lapsi on vähe,» arvas nelja lapse ema Pirgit Paides. Kui soovitakse, et Eestis sünniks rohkem lapsi, siis tuleks tema hinnangul noori peresid enam usaldada. «Neid (lapsevanemaid – toim) ei võeta tööle, kardetakse lastega peresid,» arvas Pirgit.

«Kiire elutempo, inimeste jaoks on aeg raha ja neil ei ole aega, et lastega kodus olla,» arvas Kati Pärnust. Ta lisas, et paljud kindlasti tahaksid lastega kodus olla, aga see lihtsalt ei ole võimalik.

«Raha ei ole takistus, aga inimestel on lihtsalt kiire,» arvas 36-aastane Kaily Pärnust.  Tema arvates võib laste sünd jääda ka selle taha, et tänapäeva noored on liiga kauaks ise lapseks jäänud. «Ma olen palju näinud, et lapsed saavad lapsi ja see on minu arvates vale,» tõdes ta.

21-aastase Armini arvates võiks tema peres kasvada kaks last. «Kolm oleks juba palju,» arvas ta. Armini arvates peaks riikliku kampaania korras ärgitama 20-aastaseid sünnitama. «Praegu saadakse lapsi 30+ vanuses, aga minu arvates ei ole vale saada lapsi ka kahekümnendates,» sõnas ta.

Ühe lapse ema Polina arvates ei ole linnas üldse võimalik suure perega hakkama saada. Eestis sünniks rohkem lapsi siis,  «kui perifeerias oleks parem elu», sest seal on ideaalsed võimalused laste kasvatamiseks.

«Riik peaks omalt pool tegema kõik selleks, et noortel oleks kindlus- ja turvatunne olemas, et nad üldse jääksid Eestisse, sest väga paljud noored ei näe mõtet siin olla, sest kui tööd ei ole, siis niisama siin istuda ka ei ole mõtet,»  arvas Valgamaal elav Tiina. Ta lisas, et senisest suurtest lastetoetustest veelgi olulisem on inimeste üldine toimetulek. Tiina sõnul sõltub laste arv tema peres ka kohalikest oludest, sest kui Valgas suletakse sünnitusosakond, siis tema küll ei taha sõita 90 km kaugusele haiglasse.

«Eelkõige on kõik rahas kinni, mida rohkem  on noorel perel raha, seda suurem on kindlustunne ja siis tuleb ka pereloomise mõte,» arvas Kaur Tartust.

Tagasi üles