Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/14/7844766t1hc66f.jpg)
Viimase 25 aastaga on Eestis toimunud suured muutused: kasvanud on nii sünnitajate vanus kui ka uute ilmakodanike kaal ning varem nii haruldasest peresünnitusest on saanud uus normaalsus. Eesti viimaste aastate suurimaks probleemiks on aga saanud esiklaste sündimuse vähenemine.
Viimase 25 aastaga on Eestis toimunud olulised muudatused – kasvanud on nii sünnitajate vanus kui ka uute ilmakodanike kaal ning varem nii haruldasest peresünnitusest on saanud uus normaalsus.
«Sõjajärgses Euroopas tõusis sündimus järsult, toimus beebibuum. Kuna sõda põhjustas palju segadust inimeste eludes, siis seostatakse sündimuse tõusu edasi lükatud sündide toimumise ja sõjajärgse optimismiga,» rääkis Tartu ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar.
Ka Eestis suurenes sündide arv pärast Teist maailmasõda, kuid see oli rahvastikuteadlase sõnul siiski suhteliselt väike võrreldes näiteks Ameerika kuulsa nn beebibuumiga.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/14/7844727t1haf05.png)