Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Keskkonnaministeeriumi serveriruumi põlengu kahju ulatub 450 000 euroni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kolm nädalat tagasi toimunud keskkonnaministeeriumi serveriruumi põlengu kahju ulatub 450 000 euroni. 

Kolm nädalat tagasi toimunud põlengus sai kahjustada keskkonnaministeeriumi serveriruum ning seal asunud tehnika. Põlengu tõttu olid näiteks maa-ameti kaardirakendused ning äriregister rivist väljas.

Keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Tairo Lutter / Postimees

19. aprilli õhtuks ja ööseks oli enamik teenuseid taas töökorras. «Kõik teenused taastati, mingeid andmeid kaduma ei läinud. Kõige kohta olid varundatud koopiad olemas,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler tänasel valitsuse pressikonverentsil. 

Ministri sõnul on põlengu tõttu osal seadmetel tänaseni tahmakahjustused. Ehkki seadmeid plaaniti uuendada järgmisel aastal, otsustati et praegusel kujul lokaalseid serveriruume taastama ei hakata.

Kasutama hakatakse «riigipilve»

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus oli kavandanud pilveteenustele üleminekut nelja kuni seitsme aasta jooksul alates 2019. aastast. «Kujunenud olukorras on mõistlik alustada selle üleminekuga kiirendatud graafikus, sest siis ei tule asendada kõiki põlengus kahjustatud seadmeid,» teatas valitsus. 

2018. aastal kaasnevad ühekordsed kulud summas 450 000 eurot ruumide ja seadmete tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks ja pilveteenusele ülemineku ettevalmistuseks ning püsikulud virtuaalkeskkondade (pilveteenuse) kasutamise ja serveriruumi pinna rendi eest 350 000 eurot.

Pilveteenusele üleminek aastatel 2019–2022 läheb riigile maksma 2,8 miljonit eurot. 

19. aprillil 2018 toimus keskkonnaministeeriumi valitsemisala infosüsteeme käitavas serveriruumis põleng, mille tulemusel sai kannatada serveriruumis asunud tehnika ja ruum ise. Katkenud IKT-teenused taastati, kuid nende jätkusuutlikkuses pole kindlust ja teenus toimib praegu keskmisest oluliselt suuremate riskidega.

Tagasi üles