/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/02/7538027t1h5583.jpg)
Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel.
Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna ülikoolis on kevadsemestri lõpp kõige kiirem aeg, siis on Poola partneritega kokku lepitud, et konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel,» rääkis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart.
1960. aastatel nähti Lembitu pealuud arvatavasti ühes Poola muuseumis. Eesti otsingumeeskonda juhib Selart, kes plaanib projekti raames külastada mitmeid Poola institutsioone - Varssavi rahvusmuuseumi ja rahvusraamatukogu, Lubliini muuseumi, Zamoyski muuseumi ja nii edasi.
«Nagu Euroopa maade ja rahvaste ajaloos tavaline, on ka Eesti olnud läbi ajaloo seotud nii lähemate kui ka kaugemate naabritega. Paljudes maades leidub olulisi Eesti ajaloo allikaid,» rääkis Selart. «Kuid erinevalt teistest Euroopa riikidest pole Eesti rajanud välismaale oma ajaloo instituute nende uurimiseks. Sellise, ennast igati õigustanud teadus- ja kultuurikoostöö vormi puudumine on tegelikult väga kahetsusväärne.»
Selart avaldas lootust, et Eesti-Poola ajaloo kokkupuutepunktide ja võõrsil asuvate allikate uurimine, nii nagu see praegu on päevakorda tõusnud, on loodetavasti alles esimesi katseid seda puudujääki korvata. «Seda kavandatud koostööd on tõepoolest avalikkuses seostatud pärimusega, mille järgi kusagil Poolas leidub eestlaste juhi - neid oli rohkem kui vaid Lembitu - pea,» rääkis teadlane.
16.-17. sajandil sattus Liivimaalt Leedu- ja Poolamaale arvukalt ajalooallikaid. Praeguse koostöö reaalne eesmärk on saada esialgne ülevaade nende uurimise võimalustest.
Madisepäeva lahing, mida on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev, keda juhtis Lembitu, võitles ristisõdijate vastu. Lahing lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.